Repliik: kas undki näha? Ärgata?

Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Varahommikuti on nii mõnus, kui tuisk on oma palet näidanud ja kõik korralikult valgesse linasse mähkinud. Jumala ilm on valimisplakateid kohelnud nii, et vali-mind-meest/naist polegi enam. Puhas valge leht ...

Millises Eestis ma ei soovi ärgata? Sellises, kus riigikogust unistavad poliitikud pole Lääne-Virumaale sattunud rohkem kui plakatitel. Kus propagandat käiakse tegemas ukselt uksele, kus poliitiku meelest on normaalne, et tema igapäevane töö (sic!) on vedada valijaid teatrisse ja kohvikusse. Kus vaikimine on lihtsam ja alalhoidlikum ning kus hurraa-inimesed nopivad kopsaka häälesaagi, ilma et iial parlamenti läheksidki.

Ma ei soovi ärgata riigis, kus keskpärasus on normiks, nii et isegi huvitavad arvajad timmitakse ruttu tavalisteks reapoliitikuteks.