Vaade: ma ei taha olla Taavi Rõivas
24. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/23/11735393t1hca06.jpg)
Viiele Lääne-Virumaal jagatavale riigikogu saadiku kohale on asunud konkureerima 44 meest ja 16 naist. Üllatavalt palju on uusi nimesid. Mõned neist uutest inimestest on küll tõele au andes varemgi meie maakonnas kandideerinud, kuid eelmistel riigikogu valimistel mitte. Aga väga suuri üllatusi nimekirjad endas ei peida.
Mulle oli pigem üllatuseks poliitikute suhtumine valimisnimekirjade koostamisse. Juhtusin mõni aeg tagasi Vikerraadiost kuulma intervjuud reformierakonna esimehe Kaja Kallasega. Parteijuhilt küsiti, mis alusel reformierakond inimesi maakondadesse kandideerima saadab.
Vastuseks kõlas, et oleks ikka tuntud inimesi, kellega valijad ennast samastada saaksid. Andke andeks, aga mina küll ei taha ennast Taavi Rõivasega samastada. Täpselt samuti nagu ei taha ma end samastada Anti Poolametsa, Andres Jaadla, Marko Pomerantsi, Indrek Saare, Lauri Kleini, Annes Naani, Pavo Raudsepa, Siret Kotka-Repinski ega Andrei Anissimoviga – kui poliitkorrektsuse mõttes kõik meie maakonnas kandideerivad esinumbrid üles lugeda.
Olgem igaüks ikka ise ja ärgem laskem poliitikutel või poliitikuks pürgijatel endale kärbseid pähe ajada.
Olgem igaüks ikka ise ja ärgem laskem poliitikutel või poliitikuks pürgijatel endale kärbseid pähe ajada. Mulle meeldib väga Rakvere kaubanduskeskuste otsus mitte lubada oma territooriumil valimiskampaaniat teha. Pood jäägu ikka ostlemiseks, on ju seegi piisavalt stressi tekitav ettevõtmine. Palituhõlmas rippuvad poliitikud suudavad poeskäigu teinekord päris pekki keerata.
Kogemus omaaegsetest valimistest on täitsa olemas. Kusjuures mitte Rakverest, vaid hoopis Tallinnast, kus enne valimisi mul sõna otseses mõttes varrukast haarati ja tükk aega minna ei lastud. Sellestki hoolimata, et teatasin, et ei saa ka parima tahtmise juures mulle presenteeritud isikutele häält anda, kuna elan Tallinnast kaugel.
Kui üdini aus olla, siis lasen ma kogu valimispropaganda ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Lubama on niikuinii kõik kanged. Tegudeni jõuavad üksikud ja ka siis tundub alati pea kõigile, et asi sai kuidagi äraspidiselt tehtud. Olgu siis jutt tulumaksu alandamisest, alkoholipoliitikast või rahva heaolust Euroopa viie rikkama riigi seas.