Juhtkiri: Omniva tapab ajalehed
29. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üha rohkem inimesi kaalub lehetellimusest loobumist, sest ajaleht ei lõhna postkasti jõudes juba ammu enam trükivärvi järele ja hommikukohvi kõrvale värskete uudiste lehest lugemine on muutunud ajalooks. Viimatine raadiosaade “Samost ja Sildam” tõi avalikkuse ette kurbnaljaka tõe, et halb kojukanne tapab paberlehe kiiremini kui digiajastu.
Postiettevõte Omniva on selle juhi Ansi Arumeele sõnul püsti hädas kirjakandjate leidmisega. Kes tahabki pisikese palga eest teha tööd, kus tuleb olla platsis kell kolm öösel. Ja käia õues iga ilmaga, olgu imekaunis suvepäev või pakaseline ja tuisune talvehommik.
Ajaleht ei lõhna postkasti jõudes juba ammu enam trükivärvi järele ja hommikukohvi kõrvale värskete uudiste lehest lugemine on muutunud ajalooks.
Arumeel süüdistab Omniva raskustes ennekõike suurfirmasid, näiteks elektri- ja telekomiettevõtteid, kes on paberarvete laialisaatmise lõpetanud ja seetõttu jätnud postifirma aastas ilma 20 miljonist eurost. Samas kihutab hirmsa hooga ülesmäge kaupade tellimine internetist ja nende kohaletoimetamisest on Omniva päris kopsaka tüki ampsanud.
Omniva pole aga rääkinud adressaadita reklaamidest, mida saabub postkasti aina rohkem ja rohkem. Jah, kirju saadetakse tõepoolest vähem ja ajalehti tellitakse ka senisest vähem, kuid reklaamlehti pole mitte kunagi nii palju olnud kui praegu. Ja tõenäoliselt teenib Omniva nende reklaamide pealt palju rohkem kui lehtedelt-kirjadelt. Lisaks ütleb terve mõistus, et reklaamlehti vedada on palju vähem kulukas kui kirju-lehti: ei pea võrdlema aadresse, pista lehed lihtsalt postkasti ja kogu lugu.
Aga tulemus on ikkagi see, et postiljonideks satub üha enam juhuslikke inimesi, kes ei saa ega tahagi oma tööga toime tulla. Lehed jõuavad postkastidesse üha hiljem, kui üldse jõuavad. Suurtes majades olevat probleemiks seegi, et ajalehte ei panda postkasti korralikult ja nii võib pahatahtlik naaber selle lihtsalt pihta panna.
Küna on lõhki aga ikka, sest lahendust ei paista kusagilt. Postiringid on venitatud ülipikaks ja nii ei ole lootustki, et lehed varem postkasti potsataksid. Ringi võib küll teistpidi keerata, aga see tähendab vaid seda, et need, kes said lehe õhtul, saavad nüüd hommikul ja vastupidi. Rahulolematute hulk aga ei vähene.