Virumaa kirjandusauhinda püüab üheksa väärtteost
30. jaanuar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virumaa kirjandusauhinna nominendid on valitud. Auhinnale kandideerib sel aastal koguni üheksa teost: Doris Kareva “Unes nägin ma Eestimaad. Kohavaip”, Paavo Kivise “Lurichi sõda”, Ira Lemberi “Vale nimega mees”, Andres Pulveri “Põrgu katlakütja: Simson von Seakylli elu ja võitlused”, Anti Saare “Mina, Milda ja meister Michel”, Joonas Sildre “Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist”, Siiri Sisaski “Hästijätt”, Leelo Tungla “Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa” ning tagasiulatuvalt sarja eelmised osad “Seltsimees laps” ja “Samet ja saepuru”, Arvo Valtoni “Üks päev Ivo Schenkenbergi elust”.
Virumaa kirjandusauhinna žürii liikme Reet Tombandi sõnul sai Lääne- ja Ida-Viru ühisel nõul koostatud nimekiri sel aastal silmapaistvalt pikk ning sinna valitud teosed hästi eripalgelised.
“Oli ju Eesti 100 aasta ja sel puhul leidsid kirjanikud ajaloo käsitlemiseks uudseid ja värskeid vorme, aga on ka klassikalist lähenemist,” sõnas aastaid kirjandust kaalunud Reet Tomband, Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhataja.
Virumaa kirjandusauhinna žürii koguneb laureaati valima 20. veebruaril.
Virumaa kirjandusauhinna, mille eesmärk on tunnustada eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid ning tutvustada ja levitada väärtkirjandust, asutas 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu. 1998. aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsuste liit. Auhind määratakse parimale aasta jooksul ilmunud eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.
Auhinna kümneliikmelisse žüriisse määravad kaks esindajat nii Lääne- kui ka Ida-Virumaa omavalitsuste liit, kolm raamatukogude, kirjandusklubide ning lugejate esindajat esitavad mõlema maakonna keskraamatukogud. Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega “Wikmani poisid”, mullu pärjati Vahur Afanasjev romaani “Serafima ja Bogdan” eest.