Malenurk
/nginx/o/2017/10/16/7225393t1hd661.jpg)
9. veebruar 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahel on eestimaalased malelaual osutunud ka suurteks kaotajateks. Paul Keresel maailmameistriks tulla ei õnnestunudki ja ta teenis kaasaegseilt hüüdnime Igavene Teine. 1851. aastal mängis tollane maailma esimaletaja Adolf Anderssen oma “surematu partii”. Kaotajaks 1805. aastal Tartus advokaadiperes sündinud, nooruses pianisti ja matemaatikaõpetajana tegutsenud, hiljem Pariisi siirdunud ja seal maailma üheks parimaks maletajaks saanud Lionel Kieseritzky.
Adolf Anderssen – Lionel Kieseritzky, 1851. “Surematu partii” lõpp. Valge võidab.
Selle kuulsusrikka partii käik lühinotatsioonis kohe algusest
peale. 1. e4 e5, 2. f4 e:f4, 3. Oc4 Lh4+, 4. Kf1 b5, 5. O:b5 Rf6, 6. Rf3 Lh6, 7. d3 Rh5, 8. Rh4 Lg5, 9. Rf5 c6, 10. g4 Rf6, 11. Vg1 c:b5, 12. h4 Lg6, 13. h5 Lg5, 14. Lf3 Rg8, 15. O:f4 Lf6, 16. Rc3 Oc5, 17. Rd5 L:b2, 18. Od6! O:g1, 19. e5! L:a1+, 20. Ke2 Ra6. Diagrammseisus järgnes 21. Rf5:g7+ Ke8–d8, 22. Lf3–f6+! Rg8:f6, 23. Od6–e7 matt!