“Klassikokkutulek 3” – üle võlli sõpside kannatused

"Klassikokkutulek 3: Ristiisad" lahingurivistus paugutab: Henry Kõrvits, Brigitte Susanne Hunt, Ago Anderson, Mait Malmsten ja Raivo Adlas annavad endast parima.

FOTO: Kaader filmist

Tunnistan, et olen poppi triloogiat “Klassikokkutulek” näinud poolenisti. See tähendab, et esimesest osast vaid stseene, teisest pole mul õrna aimugi. Niisiis lähen kinno suhteliselt puhta lehena. Eelarvamustevabalt minek on minu õnn.

Kohati on “Klassikokkutulek: Ristiisad” säratu, igav ja minu jaoks hea-halva piiril mängiv, ent olgem ausad, nalja saab ka. Äkki see oligi oluline, et mugistasin naerda. Isegi nendes küsitavates kohtades, kus ehk ei peakski. See on puhas tublisti tehtud hitttoode, mida lihtne vaadata, ära-väga-kaasa-mõtle-film, mis puudutab aju kergelt: ka hilisemat tohutut nähtu analüüsi pole vaja.

Loo teemad on elulised ja ka minu argipäevi otsapidi puudutavad. Vähemalt mõningad neist. Filmi tutvustus ütleb, et viimases osas leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud just Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest, imalalt sulnist pere­idüllist koos nägusa rikkurist abikaasa ja vastsündinud beebiga, kuni ootamatult kaela sadanud kohustusest hooldada invaliidistunud isa (Raivo Adlas). Miks küll on teiste elu ilusaim just siis, kui sinul kõige hullemaks kisub?

Jaa, peategelased Mait Malmsten, Henry Kõrvits ehk Genka ja Ago Anderson on ju mehed, kel karismaatilisust rohkem kui küll. Ehkki ma naisena ei kujuta meestevahelist sõprust ettegi, tundub mulle, et mehed vastupidi meile vaikivad ... ja saavad ometi öeldud kõik, naised seevastu vähe, kuigi räägivad.

Nendes kolmes kutis on nutti, kuidas olukorrast veidigi tervemana välja tulla – muidugi praegu ülipopulaarse jooga- ja tantralaagri kaudu.

Imestan, kuidas ühiskondlikult kuumad teemad – hooldekodud, katsumuste kütkes vanainimesed, petmised, tantra – on lendleva kergusega üheks kokku nõelutud. Ja sellega on ikka imelikud lood, kuidas mõne nalja kordamine, nagu grammofon oleks katki, tundub lõpuks isegi naljakas.

Filmi osalised päästavad palju. Lisaks sõpradest kolmikule teevad vahva osatäitmise Ott Sepp ja Jan Uuspõld. Saskia Alusalu õlalihased muudavad tema rolli kordi suuremaks, kui suudab välja mängida ülipopulaarne Brigitte Su­sanne Hunt enda oma. Ilu jääb varju, olgu jalad kui tahes pikad, kui elatud elu sleppi silmist ei paista ... Ilmselt ei pea sest filmist suurt narratiivi otsima. Mis seal ikka, saal oli rahvast pungil, naer rõkkas igas hetkes. See juba näitab nii mõndagi.

    Tagasi üles