Vaade: eelistakski eestimaist, aga ...

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Ojaperv
Aivar Ojaperv Foto: Vladislav Musakko

Kui ma eelmise aasta lõpus seakasvatajate konverentsil kohalviibijailt enda arust üsna retooriliselt küsisin, mille poolest on Eesti siga parem kui Lätis, Poolas või Soomes kasvatud elukas, siis sain üsna hävitavate pilkude osaliseks.

Tulundusühistu Viru Lihaühistu juhatuse liige Einar Jakobi vastas: “Maitse poolest ei olegi parem ega halvem. Aga sa jätad raha siia ja toetad Eesti põllumeest. Kas sa seda siis ei taha?”

Liha on liha, leiab keskmine eestlane, ja valib hinna järgi.

Olgu pealegi, võibolla tahan ja jätangi. Aga ülejäänud umbes 1,3 miljonit eestimaalast? Kas nemad mõtlevad ka nõnda patriootlikult? Liiatigi siis, kui maitsevahet pole tunda.

Liha on liha, leiab keskmine eestlane, ja valib hinna järgi. Ei suvatse ta pakendit uurida ega midagi. Kõige krooniks on lihtsal tarbijal väga raske sotti saada, kust kandist konkreetne lihatoode ikka pärineb.

Jah, vorsti-pooltoote puhul juba uuritakse, ja kui see koosneb vaid kanalihamassist, siis saadetakse toode riiulisse tagasi. Aga kas vorsti tootmisel on kasutatud Eesti, Soome või Poola siga, kuidas ma sellest teada saan? Ei meenu, et selline märkus-täpsustus oleks etiketil kirjas.

Tundub täitsa loogiline, et lihatööstused kasutavad vorsti tootmisel importliha. Ka külmutatud importliha. See on odavam ja kasumit tahavad teenida kõik. Sellist maitsefriiki maamunal pole, kes vorsti koostises tunneks ära liha päritolumaa või siis sellegi, kas liha oli olnud sügavkülmutatud või mitte.

Toodete tähistamiseks antakse välja vastavaid märke, aga kas me ikka teame, mida need tähendavad? Näiteks sinimustvalge lipumärk viitab ainult Eestis asuvale tootmisele, sellise märgiga vorsti või juustu tooraine võib pärineda kust tahes.

Toode, millel märk Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk peaks olema see kõige “eestim” – põhitooraine Eestist, toodetud Eestis ja Eesti ettevõttes –, aga nii mõnigi tööstur on öelnud, et paber kannatab kõike ja kontroll tooraine päritolu üle on Eestis vilets.

Eestimaise eelistamiseks jääb veel talupood ja eeldus, et ma sinki-vorsti müütava inimese juttu usun. Aga turul müüakse ju ka “Eesti maasikaid” ...

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles