Vaade: päev läbi peaga vastu seina

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivar Ojaperv
Aivar Ojaperv Foto: Vladislav Musakko

Eile tegelesime kolmekesi – Toomas Herm, Andres Pulver ja mina – pool päeva peaga vastu seina jooksmisega. Ma ei tea, kas seadust luues see andmekaitsjate eesmärk oligi, aga nii see igatahes juhtus.

Lugu järgmine. Üleeile kell 16.06, sisuliselt tööpäeva lõpus, laekus vist kõigi Eesti meediaväljaannete postkasti pressiteade pealkirjaga “Kahte abipolitseinikku ja endist abipolitseinikku kahtlustatakse varavastases kuriteos”. Need abipolitseinikud on pressiteate põhjal Lääne-Virumaalt, ära on toodud ka nende vanus ja abipolitseiniku ametis oldud aeg.

Lääne-Virumaa on väike. Palju meil neid abipolitseinikke siis ikka on. Lisaks meile panid lugejad kokku vanuse ja näo. Vähemalt enda arvates. Konkureeriva meediakanali Delfi kommentaarides oli välja öeldud ka nimi (praeguseks on need kommentaarid eemaldatud).

Püüdsime helistada otse sellele abipolitseinikule, kes esitatud parameetritele just kui vastab. Telefon väljas. Uurisime töökohast – pidavat vaba päev olema. Küsisime politseist ja selle sisekontrollist otse ja kasutasime tagauksi. Vaikus. Mina sain ühelt pressiesindajalt isegi natukene pragada, et miks rikun “subordinatsiooni”, ikka nende kaudu tulevat küsida, mitte otse ametnikke tülitada.

Miks me nii punes olime? Aga selle pärast, et inimene, kellele kahtlus langes, on meie maakonnas tuntud tegelane ja kandideerib ka eelolevatel valimistel. Põhimõtteliselt olime pärast politsei “anonüümse” pressiteate avaldamist kahvlis: kui tegemist ei ole selle inimesega, siis põhjustame talle põhjendamatut kannatust, sest üldsus arvab, et kinnipeetud abipolitseinik on tema. Aga kui on tema, siis peab üldsus nime teadma, sest, nagu öeldud, tegemist on tuntud inimesega, kes lisaks kandideerib eelolevatel valimistel.

Ametkonnad seadsid aga ette tulemüüri, kust ühtki piuksu läbi ei kostnud. Isekeskis nõu pidades jõudsime järeldusele, et küllap loeti pressiesindajatele epistlit, et nood sellise läbinähtava pressiteate lendu lasid. Aga see pole enam meie asi.

Leilis oli muide ka selle oletatava kinnipeetava nimekirjakaaslane. Ei ole tore, kui vahetult enne valimisi ripub õhus selline kirves.

Me saime nime teada, Toomas nuputas välja, kuidas seda teha. Milleks selline pimesikumäng, härrad-prouad ametnikud?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles