Fioretto koos sõpradega pidutseb ajaloolise tantsu ja lauluga karnevalist paastuni

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rakvere rahvamajas toimub homme kell 16 kontsert “Karnevalist paastuni”, kus karnevaliaja tantse ja laule 16. ja 17. sajandist esitab ajaloolise tantsu ansambel Fioretto koos sõpradega Tartust.

Jõulude ja tuhkapäeva vahel on lõunapoolses Euroopas traditsiooniliselt peetud paastueelseid pühi ehk karnevali – arvatakse, et karnevali mõiste hõlmas algselt liha ärajätmist otseses või kaudses tähenduses.

Kui meie rahvakalendri lihaheitepühad, mil enne paastu viimast korda rammusat toitu söödi, piirdusid vastlapäevaga, siis mõnel pool Itaalias, näiteks Veneetsias, peeti neid lausa jõuludest saadik.

Eesti keeles tähendab karneval eelkõige kostüümipidu. Algses karnevalikultuuris, kus tavalised ühiskondlikud suhted ajutiselt kehtivuse kaotasid ja naljaks pöörati, aitasid kostüümid ja maskid inimestel oma tavalist rolli kõrvale heita.

Kontsert “Karnevalist paastuni” kajastab karnevalieelset ja -järgset aega: alustatakse viisakate peotantsudega, mis sobiks 16. ja 17. sajandi Milano õukondlaste või Londoni seltskonnainimeste ballile, edasi minnakse üle spetsiaalselt karnevali jaoks mõeldud lugudele.

Kiriku kellamängu meenutav kaanon kontserdi algul ja lõpuosas viitab karnevaliaega raamivatele vagamatele pühadele. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles