Tellijale
Kolumn: ma armastan moslemit. 2. lugu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/23/11812657t1h86e0.jpg)
Tegelikult peaks täna olema pealkiri “Moslemid armastavad Eestit, eriti Kundat”. Istun koos õnneliku perega. Paar päeva tagasi said ema Doaa ja isa Hakim teada, et eesti keele A2-taseme eksam läks neil hästi. Suur töö on kandnud vilja.
Ema: “Tulime Eestisse poolteist aastat tagasi, me ei saanud mitte millestki aru: keel on võõras, kõik on võõras, võõrad inimesed ... Aga meeldis see, et pole sõda ja on rahulik maa, on vähe inimesi. Juba esimestel päevadel leidsime endale sõbrad, kes viisid meid linnast välja. Nägime esimest korda elus metsmaasikaid! Süürias on ainult kevadel roheline, kogu aasta on pruun ja hall. Eestis on kõik roheline, ja nii pool aastat.