Oskar toob koolimajja lusti ja südamlikkust

Teraapiakoer Oskar leiab sõpru Sõmeru koolis hetkega. Õppeasutuses lastele elustamisest rääkimas käinud päästja Tom Leesnurme sülle puges koer siiski vaid poseerimiseks. Foto: Meelis Meilbaum

Sõmeru koolipere täienes selle õppeaasta alguses teraapiakoer Oskari võrra, kelle nukravõitu silmad lausa kutsuvad looma silitama või kõrva tagant sügama.

Rahuliku loomuga kaheaastasel kääbusšnautseril sügajatest ja silitajatest puudust pole, sest Sõmeru koolis käib peaaegu kakssada õpilast. Kui lisada õpetajad ja muu personal, siis võib öelda, et neljajalgne elab justkui oma unistuste elu.

Tegelikult ei ole Oskari elu aga sugugi nõnda roosiline, kui see esmapilgul paistab. Nimelt on inglise keele õpetaja Raili Peili truul sõbral iseäralik geenirike, mille tõttu on loomal raskusi söömisega, ning ta peab toituma kindlatel kellaaegadel. Et perenaine elab koeraga Ubjas, oli see põhjuseks, miks Sõmeru põhikooli direktor Virge Ong otsustas pedagoogile tema mures vastu tulla ja lubas tal koos koeraga tööl käia: loom vajab hoolt, mida olnuks distantsilt raske pakkuda.