Nädala kaja: mees on arvete maksmiseks

Toomas Herm. Foto: Virumaa Teataja

Lõppeval nädalal lahvatanud järjekordne dopingu­skandaal ei pannud mitte põrmugi imestama. Samal ajal kui spordisõbrad kurvastasid, tuli meelde üks film, kus öeldi, et Prantsusmaal on abielumees naise arvete maksmiseks, armastuse tarvis on armukesed. Neid võib pidada, moodsamad isegi peavad seda tegema, ainult vahele ei tohi jääda.

Sama tippspordiski. Ei saa just väita, et medalite saamiseks on vaja dopingut, samas ei paista medali­saajate dopinguskandaalidel lõppu ja dopingukütidki võtavad kõigepealt ette medalistid. Ent Austrias, kus meie poisid vahele jäid, võib dopingu tarvitamise eest vangi minna. Seega pole tegemist pelgalt petmisega – nagu armukese pidamise puhul –, vaid seaduse rikkumisega. Seaduse rikkumine võib lühemas perspektiivis tulu tuua, pikemas mitte.

Sel skandaalil on varasematega võrreldes üks erinevus. Kui varem on dopinguga vahele jäänud sportlased pisaratest nõretanud ja vandunud, et nemad on puhtad, siis nüüdse juhtumi puhul tunnistas Karel Tammjärv ausalt süü üles. Seda hoolimata asjaolust, et vandeadvokaadid, ja mitte ainult, olid juba stardivalmis. Üks neist suisa andis mõista, et meie sportlased võivad puhtalt pääseda.

Karel Tammjärv tunnistas ausalt süü üles.

Juriidiliselt puhtalt pääses ju Kristina Šmigun-Vähi. Nutikad juristid koukisid välja tõiga, et B-proovi avamisel sportlast ennast kohal polnud. Siin on ilmselt paslik küsida lugejate hinnangut – kas teie arvates Šmigun-Vähi pruukis siis dopingut või mitte?

Üks suusahüppajate treener tunnistas mulle aastaid tagasi, et tippvõistlustel ei saa keemiast üle ega ümber. Ehk on nüüd aeg seda tunnistada ka kõrgemal tasemel. Julged teha, julge tunnistada. Või mängime peitust edasi. Järjekordne skandaal on vaid aja küsimus. Seepärast julgen väita, et see skandaalikene oli kukepea võrreldes maakonnas juhtunuga.

Vähemalt kogu eelmise nädala kõndis siin ringi mees, kelle on kohtuarstlik ekspertiis tunnistanud vaimselt haigeks, kes vajab ravi ja on süüdimatu. Puudulike seaduste tõttu, mida tunnistas ka prokuratuur, lasti ta vanglast välja, sest kõik tingimused selleks olid täidetud: ta on ohtlik, kuriteo pani toime süüdimatus seisundis ja ta vajab psüühilist ravi.

Kui lõppeval nädalal uurima hakkasin, kas ta edasi vabaduses jalutab, vastati Viru maakohtust, et seadusest lähtuvalt ei saa seda avalikustada. Aga õnneks on ka teisi uurimismooduseid. Üks telefonikõne annab alust oletada, et mees on jätkuvalt vabaduses.