Juhtkiri: mis maksab rahva tahe? (1)
5. märts 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahva tahte alusel võitis sel korral valimised reformierakond, teiseks tõusis keskerakond, kolmandaks EKRE. Valimispeod polnud aga veel lõppedagi jõudnud, kui juba peeti plaane, kuidas ühel või teisel viisil oma võimu kehtestada, isegi kui selleks tuleb rahva tahtest üle minna.
Hääletamas käis kokku üle 566 000 inimese, nimekirjadesse oli kantud enam kui 880 000 inimest. Võidutsenud erakonna esimees, ilmselt ka tulevane Eesti peaminister Kaja Kallas ei näe aga koalitsioonis esimese valikuna keskerakonda, kuna nende ühisosa on väike. Valimistulemused näitavad, et eestlane eelistab liberaale ja küsimus on nüanssides: kui keskerakonna ja reformierakonna platvorme sügavuti analüüsida, siis on need suhteliselt sarnased. Tasuta bussisõit näiteks on pikemas perspektiivis täiesti tähtsusetu asi, samuti on parteidel sarnane välis- ja kaitsepoliitika. Isegi maksuteemal on arvamus ühesugune: kokku on vaja koguda summa X, ainult liidetavate järjekord on siin kummalgi parteil erinev.
EKRE välistas Kallas sootuks. Ometi on need erakonnad, kellele sai valimistel osaks rahva suurem toetus, kui sotsidele ja Isamaale, kellega koalitsiooni moodustamist peab Kallas täiesti võimalikuks.
Kui keskerakonna ja reformierakonna platvorme sügavuti analüüsida, siis on need suhteliselt sarnased.
Hästi, võitjate õigus on valida, ja kui konservatiividega ikka ühisosa puudub, siis pole mõtet ka punnitada. Konservatiivse rahvaerakonna esindajad, kes valimiskampaaniat tehes end tõelise rahvaerakonnana promosid, paljastasid oma tõelise pale napid hetked pärast valimistulemuste selgumist. Nende esimehe Mart Helme meelest on variant reformierakond üldse opositsiooni puksida kui Isamaa või mõne teisega seljad kokku panna. Aga Helme unustab siinkohal, et reformierakond saavutas ülekaaluka võidu demokraatlikel valimistel ning rahva tahe on näha valitsuskoalitsiooni moodustamas just neid.
Sajaprotsendilisi võitjaid pole valimistel kunagi. Öeldakse, et poliitiku tõeline pale lööb välja keskööl, kui valimistulemused on selgunud. Nagu Tuhkatriinu tõld muutus keskööl kõrvitsaks, muutub poliitik küüniliseks ja omakasupüüdlikuks tüübiks, kellele lähevad korda isiklikud ambitsioonid, mitte rahva tahe.