Paljajalu lume peal kõndija: “Tunne on äge!”

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Laidroo hakkas talvel paljajalu käima enda karastamiseks.
Piret Laidroo hakkas talvel paljajalu käima enda karastamiseks. Foto: Meelis Meilbaum

See ei olnud nii üldse plaanis, lihtsalt ühel hetkel olid jäätükid varvaste vahel ja siis tundus juba kummaline pooleli jätta, tunnistab sel talvel enda jaoks paljajalu käimise avastanud Rakvere valla noorsootööspetsialist Piret Laidroo.

Piret Laidroo (51) räägib, et see tundub talle endale ka nii ebareaalne. “Ma parem ei vaata oma jalgu lumel, aga tunne on küll äge,” tunnistab Virumaal elav noorsootöötaja. Eluaeg külmetavate jalgadega hädas olnud naine kandis talviti ikka villaseid sokke ega käinud suvelgi paljajalu, aga nüüd teeb seda eneselegi ootamatult ka talvel. Ja veel nii, et paljajalu lumel kõndimisest on saanud omamoodi sõltuvus.

Ta meenutab hiljutist töösõitu Põltsamaale, kus päev otsa saabastes olnud jalad suisa janunesid õhtuse vastuvõtu ajal lume järele. “Kui teised tantsisid, läksin mina välja ja tegin paljajalu lossihoovis paar tiiru. Küll oli hea!”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles