Shirubi Ikazuchi ehk Silvi Pilt on tumedama elektroonilise ja dark-wave muusika komponeerija ning ta astub üles Rakveres Kära Kantsis neofolk/dark folk/industrial muusika festivali Darkland Fire II soojenduspeol Darkland Night ning 17. detsembril rokifestivali Green Cristmas raames Rakvere teatri kohvikus.
Millised on Shirubi Ikazuchi mõjutajad nii ülemaailmselt kui Eestis?
Mõjutajaid kui selliseid, keda ühel või teisel moel jäljendaks, ei ole, kuigi seda projekti alustades olid tihti kõrvus Nobuo Uematsu ja Ike Yosihiro, kes on jaapanlastest saundträkkide heliloojad. Hetkel, kui võib-olla lemmikuid mainida, kelle suund mulle meeldib ja kelle pealt snitti võtta, oleks ehk Portishead, Massive Attack, Brendan Perry, popmuusika ja kolisevam industrial. Head muusikat on tegelikult palju, aga püüan pigem mitte lasta end sellest kõigest häirida. Uuest aastast alates ei tegele ma selle kirjutamise poolega ka üksi, niisiis tuleks lemmikuid ilmselt juurdegi, kui Shirubi Ikazuchist üldiselt rääkida.
Küsimus, millest tõenäoliselt ei ole kunagi võimalik mööda minna – millest on tulnud selline tavatu esinejanimi?
Nimi on midagi, mis lihtsalt tuleb. Nimi on sündinud mu enda nimest Silvi ja toona, kui ta välja mõtlesin, olin elektri, äikese ja kõige särtsuva fänn, niisiis sealt Ikazuchi (jaapani k - välk).
Millist senistest kontsertidest pead kõige olulisemaks? Miks?
Hurtsi soojendust. See oli juba teistsugune kogemus, millest sai väga palju õppida. Muidugi ka umbes samal ajal toimunud teleesinemised seoses “Eesti lauluga”. Kaamerad olid alguses küll hirmsad, aga üsna varsti tekkis tunne, et tahaks veel. Kogu see pinge ja ärevus selle ürituse (ka Hurtsiga) ajal oli midagi uut ja head mu jaoks. Nimetaks selle oma lemmikspordialaks, kui saaks.
Miks otsustasid osaleda “Eesti laulu” konkursil? Kuidas see otsus on bändi mõjutanud?
Lihtsalt võtsime kätte ja saatsime neile oma demo. Ja teeme seda ka sel aastal – näis, kas läheb õnneks. Arvan, et “Eesti laul” on ühele artistile hea koht, kus oma nägu näidata. Muutnud see meie bändi juures midagi ei ole, küll aga andis julgust ja kogemust juurde. Kindlasti jõudsime seeläbi uute kuulajateni. Võimalik, et see sundiski mind natuke laulutunde võtma.
Shirubi Ikazuchi lugudekogumik “Warsoul” on tasuta allalaaditav internetis. Miks valisite sellise vormi muusika levitamiseks?
Kui inimene ei taha osta, leiab ta selle niikuinii kusagilt lõpuks. Ja kui ta tahab plaati osta, siis ta teeb seda – “Warsoul” on plaadi kujul täitsa olemas (kanname neid kontsertidel kaasas ja seda pakub ka Lasering Tallinnas). Aga downloadid on muidugi populaarsemad ... Kui debüütalbumi väljastamise aeg lähenema hakkab, siis mõtleme ehk midagi õelamat välja. Aga võib-olla ka mitte. Igatahes – esialgu polnud mõttes sellega teenida, vaid kuulajaid juurde leida.
Millist materjali kogumik sisaldab? Kui palju on huvi ja allalaadimisi senini olnud?
Plaadil on kevade ja suve jooksul lindistatud lood, mis pärinevad nii hilisemast kui varasemast ajast. Lühidalt – olen lindistanud oma nii-öelda aktiivse loomingu sellisel kujul, nagu mina seda tahan ja suudan. Kuna lood said suhteliselt järjest lindistatud, siis on nad natuke “ühe puuga löödud”, kuigi kõikidel lugudel on erinevad mõtted, tempod ja atmosfäärid. Viimane träkk ehk, mis pole üdini mu enda kirjutatud, äratab ehk kuulaja kuidagi üles ...
Aga sellele vaatamata olen rahul. Olen selle väljastamisega juba natukene saavutanud ka seda, mida tahtsin – leidsin mõned inimesed, kellega seda asja koos edasi arendada. Plaate on müüdud kõigest 30 ümber, allalaadimisi on 500 ringis.
Üks lugu on seal ka koos eelmisel aastal Darkland Fire festivalil üles astunud Eesti artisti Against The Day'ga ehk Margo Rindemaaga. Kuidas sa seda lugu ja koostööd kommenteerid? On teil plaanis veel midagi koos teha?
Kevadel ja suvel, kui oma lugusid lindistasin, hoidsin temaga juba sellepärast kontakti, et aeg-ajalt nõu saaks küsida (selliseid inimesi on paar tükki). Nõu ta mulle eriti anda ei jõudnud, aga pakkus välja, et ma ühele ta träkile midagi peale mõtleks. Mõtlesin, lindistasime, ta töötas selle kallal natuke veel ja sai täpselt hea. Marxil on uskumatult lahe muusikaline käekiri. Rütmid ja kuidagi selline ... ei oskagi öelda, nähtamatu, kirjeldamatu. Uuaa-uaaaaaa ... Atmosfäär. Ma ei tea, mulle lihtsalt meeldib.
Hetkel on paar tema lugu, mille kallal tuleb veel töötada. Head lood, millega saan oma loomingulisust ja vokaali kuidagi teistpidi avastada. Uuel aastal ehk saab sellest ka midagi kuulda, praegu on ta olnud üsna hõivatud oma metal-albumiga ja mul on palju esinemisi olnud ning terve koosseisu vahetus seisab aastavahetuseks ees.
Esined detsembris Rakveres suisa kahel korral. Millised on ootused neile esinemistele?
Ootused puuduvad, ei jõua enam edetabelit teha. Mõlemal korral on küll väga erilised festivalid ja jääb vaid loota, et keegi, kellele võiks meeldida see muusika, mille kirjutanud olen, meie esinemistele peale satub. Ja muidugi loodan, et festivalid ise ka pakuvad festivalidele omast rahuldust.
Milliseid artiste ise kõige rohkem neil kahel festivalil näha tahaksid? Miks?
Ilmselt Darkland Fire festivalil Simone Salvatori (Spiritual Front) ja Green Christmasel Ewert & The Two Dragons – olen neilt väga palju häid lugusid kuulnud.