Kiri: Eesti inimesed ei ole oma lemmiklooma ravikuludeks valmis

, PetCity tegevjuht ja loomaarst
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Eesti loomaarstid leiavad end tihti olukorrast, kus lemmikloomale on vaja abi osutada, aga loomaomanikul pole raha, et teda aidata. 75 protsendile kliinikusse tulevatest kassidest ja koertest ei ole tehtud lemmikloomakindlustust. Õnnetus või haigus võib aga lemmiklooma tabada suvalisel hetkel. Inimene, kes endale lemmiklooma võtab, peab sellega arvestama ega tohi looma abita jätta.

Kassi või koera tervisemure korral peab minimaalselt arvestama 100–150 euroga, kui loom vajab arsti vastuvõttu, mõnda vereproovi, röntgenit, läbivaatuseks või raviks vajalikke tarvikuid või ravimeid. Sõltuvalt probleemist võivad ka lemmiklooma raviarved ulatuda isegi tuhandetesse eurodesse. Veterinaarmeditsiin ei ole kahjuks kuigi palju soodsam humaanmeditsiinist, mille ravikindlustatud inimeste puhul maksab kinni haigekassa.

Lemmikloomakindlustus ei ole Eestis veel kaugeltki iseenesestmõistetav. Inimesed kindlustavad küll enda tervist, autot või kodu, aga lemmiklooma tervist paraku tihti mitte. Lemmikloomakindlustuse olemasolu korral on arstil võimalus tegeleda üksnes patsiendiga ja aidata teda nii nagu vaja, selle asemel et keskenduda loomaomanikuga arvutamisele ja läbirääkimistele, kuidas looma aidata olukorras, kus ei saa teha vajalikke protseduure või analüüse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles