Tapa linnaruum läheb arhitektide meelevalda

Arhitektuurivõistluse kaasamisürituse vastu Tapa elanikud suurt huvi ei tundnud, vastaval jalutuskäigul osales alla paarikümne inimese. Foto: Vladislav Musakko

Kolmapäeva õhtul toimus Tapal linnakeskuse arhitektuurivõistluse kaasamisüritus, mis koosnes jalutuskäigust kõigile huvilistele ja hilisemast arutelust töötoas. Korraldajad ootasid, et linnarahvas väljendaks oma soove, milline võiks Tapa kesklinn tulevikus välja näha, kuid paraku kohalikud ettevõtmise vastu suurt huvi ei ilmutanud. Jalutuskäigule kogunes vaid käputäis inimesi, neistki ligi pooled oma ametiülesannete tõttu.

Eesti Arhitektide Liit ja EV 100 korraldustoimkond on käivitanud missiooniprojekti “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi, mille käigus korraldatakse arhitektuurivõistlus eesmärgiga saada Tapa linna keskuse ja selle mõjuala mahuline ideelahendus. “Ettevalmistused, konkurss ise ja auhinnad võidutöödele lähevad kokku maksma 40 000 eurot, millest pool tasutakse riigi rahast ja teine pool omavalitsuse vahenditest,” selgitas Tapa vallavanem Riho Tell. Tapa vallavolikogu liige Reigo Tamm lisas, et kogu piirkonda vaadatakse võistluse kontekstis tervikuna. “Arhitektid pakuvad välja terviklahenduse, kuid ellu saab seda vajadusel ka etapikaupa viia, sest vaevalt et omavalitsusel kõigeks korraga vahendeid jagub,” lausus ta.

Tegelikult on Tapa linnake, eriti raudteejaama ümbrus, viimastel aastatel juba tublisti muutunud: uuendatud on nii haljasalasid kui ka teid-tänavaid. Seepärast tekkis linnakodanik Tõnu Männikul kohe ka küsimus: “Miks me peame nüüd midagi uuesti tegema, kui siin on kõik juba kenasti korras?”

“Juba korrastatud alasid muutma ei hakatagi,” vastas vallavanem Tell. “Küll soovime võistluselt saada tervikliku linnaruumi lahenduse, kus arvestatud juba olemasolevate heade asjadega.”

Linnaruumi võib ju kauniks planeerida, aga mis siis saab, kui ümberkaudsete kinnistute omanikud ideedega kaasa ei tule? Nii näiteks leidub korras bussijaama, Grossi toidupoe ja uute tänavate ääres mitu kahtlase välimusega maja – ei saa otseselt öelda, et need oleks hooldamata, kuid silma riivavad siiski.

“Kui linnaruum saab korda, küllap siis ka eraomanik hakkab liigutama ja oma hoonet korrastama,” avaldas vallavanem Tell lootust. “Hea näide on Grossi toidupood: mitte et see enne räämas olnuks, aga kui omanik nägi, et ümberkaudsed tänavad-pargid said uue välimuse, siis leidis ka tema võimaluse oma kaupluse fassaadi uuendamiseks, mis parajasti käsil on.”

Raudteejaama juurest alanud jalutuskäik läbis Vilmsi pargi, kirikupargi, Pika tänava ja kesklinna. Üht-teist said arhitektuurivõistluse korraldajad siiski kõrva taha ja sealt edasi võistluse eeltingimustesse panna: näiteks kuidas teha nii, et korrastatud linnaruum ei jääks vaid tühjaks kivikõrbeks, kuhu inimesed hoolimata silmailust ikka tulla ei taha. Väga konkreetseid pakkumisi jalutuskäigul osalejad teha ei osanud, see jääb arhitektuurivõistlusel osalejate ülesandeks.