Spordirahva unelm hakkas teoks saama

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere staadioni ehitustööd 1929. aastal.
Rakvere staadioni ehitustööd 1929. aastal. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Kui tänavu on Rakveres jõutud ühe suure unistuse täitumise lävele ehk on alanud ehitustööd Vallimäel, siis üheksakümmend aastat tagasi rõõmustati selle üle, et linnas hakati staadionit ehitama.

1929. aasta 13. aprilli Viruma Teataja kirjutas, et Rakvere sportlaspere ammune igatsus ehk korralik spordiväljak, mis “senini palju tolmu on tekitanud mitmesugustes ringkondades, alates linnavolikoguga ja lõpetades üksikute isikutega”, saab samal aastal ülima tõenäosusega reaalsuseks.

Ehituse eelarve ulatus lehe teatel üle miljoni sendi ehk üle 10 000 krooni. Plaanid ja eelarve esitas linnavolikogule spordikomisjon, mille koosseisu kuulusid Rakvere Kalevist V. Sirotkin ja H. Meister, Kaitseliidu Viru malevast leitnant Tarss, Rakvere 1. malevkonnast H. Jürgens ning Rakvere Spordiklubist A. Palgi ja R. Leemets. Tuntuimad neist on kahtlemata ajakirjanik ja Rakvere muuseumi asutaja Arved Palgi ning trükikoja omanik ja Virumaa spordinõunik Voldemar Sirotkin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles