Soome sõbrad käisid Kundas veretööd tegemas

Andres Pulver
Copy
Kunda sadam 1923. aastal.
Kunda sadam 1923. aastal. Foto: Eesti Meremuuseum

Suvistepühad ehk kristlikus kõnepruugis nelipühad on tänapäeval unarusse jäänud. Ilmselt teavad vaid vähesed, et nelipühade esimene püha on Eestis riigipüha. Et see on aga alati pühapäeval, ei pane keegi seda tähele.

Tänapäeval märkavad nelipühi tõsiusklike kõrval vaid need, kes mais või juuni alguses (tegu on liikuva pühaga) puhkavad, sest puhkuse sisse sattunud riigipüha venitab puhkuse päeva võrra pikemaks, mis sest, et püha on pühapäeval.

Üheksakümmend aastat tagasi olid suvisted aga väga tähtis püha, mida hoolega tähistati. Ja tähistamine kippus mõnel pool ka käest ära minema.

1929. aastal tekkis Kundas Põhjala restoranis pühadelaupäeva õhtul restorani külastajate ning restoranipidaja ja kelneri vahel arvete õiendamisel kaklus, mis lõppes kelner E. Ripsi surmaga.

Nimelt sisenenud laupäeva õhtul Põhjalasse kolm soomlast ja paar eestlast. Mehed tellisid tugevad tropid “viru valget”, mis üheskoos ära joodi. Arve maksmisel tekkis aga sõnavahetus soomlaste ja kelneri vahel, sest viimane olla nõudnud liiga kõrget hinda. Sõnadele järgnesid ka teod ning peagi leidsid soomlased end restorani ukse tagant.

Kuna ühel soomlasel oli müts restorani jäänud, tahtsid mehed uuesti majja siseneda. Kelner Rips koos restoranipidajaga aga otsustas mehi enam mitte sisse lasta. Rüseledes mindi õuele, kus pussid ja kivid käiku lasti.

Õige pea lebas kolm meest vigastatult maas. Ühtäkki kõlas revolvripauk ja kelner Rips jooksis kätega rinnust hoides restorani, kus ta hüüdega “Mind lasti!” kokku kukkus ja mõne minuti pärast hinge heitis.

Soomlased lasid pärast niisugust ootamatut pööret kiiresti jalga, kuid politsei tabas nad sadamasillal.

Ülekuulamisel selgitas üks neist, Armas Kurki, et tema olla Põhjala hoovis kallaletungijate suunas lasknud, kas aga kuul kedagi tabas, seda ta ei teadvat.

Tütarsaarelt pärit 25-aastane tulistaja arreteeriti. Kundasse oli mees tulnud koos teiste soomlastega kartuleid laadima. Rakveres juhtus aga samal päeval liiklusõnnetus, mis lõppes õnneks õnnelikult.

1929. aasta 23. mai Virumaa Teataja andis teada, et sõiduauto pööras Roosi tänavalt Vaksali (ehk praegusele Võidu) tänavale.

“Kitsa tänava ning järsu käänaku tõttu ei näinud autojuht lähenevat hobusemeest, samuti ei märganud ka hobusemees autot, mille tõttu kokkupõrge möödapääsematu oli,” vahendas ajaleht.

Auto murdis hobuvankri assi ja paiskas hobuse pikali, kuid sellega ka kahjud piirdusid, sest nii hobune, hobusemees kui ka ­autojuht pääsesid õnnetusest vaid ehmatusega ja autogi jäi terveks.

Omajagu võis õnnetuse süüd veeretada ka kehvale ilmale, sest kui enne suvisteid oli ilm pikka aega olnud ebatavaliselt ilus ja soe, siis reede öösel hakkas vihma sadama ja sadu kestis esmaspäeva õhtuni.

“Eriti tugevaks paisus aga sadu teisel pühal, mil väikeste vaheaegadega terve päeva haruldaselt palju vihma sadas. Uulitsatel voolasid suured veeojad, paisutades isegi “soolika” porise vihmaveega peaaegu poole suuremaks,” kirjutas Virumaa Teataja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles