10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja. Foto: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Kultuuriasutuste majanduslikust baasist

Rajooni täitevkomitee viimasel istungil oli arutusel kultuuriasutuste majandusliku baasi olukord. Arutelu toimus rajooni rahvakontrolli komiteest esitatud materjalide põhjal. Ettekannetest ja aruannetest selgus, et rajooni kultuuriasutuste materiaalne baas on ebarahuldavas seisukorras. 20 riiklikust klubilisest asutusest vajavad kapitaalremonti 10 ja 51 raamatukogust 8. Hädasti on tarvis uusi ruume viiel raamatukogul, sealhulgas ka rajooni lasteraamatukogul. Suurel osal remonti vajavatest majadest on katused katki. Põhjalik kapitaalremont on vaja teha Vihula, Viru-Nigula, Kadrina, Vergi, Vajangu ja Simuna kultuurikolletele. Kuigi majandite abiga on kultuuriasutuste varustamine inventariga tunduvalt paranenud, ei ole kaasaegset ilmet ja varustust veel ühelgi. Majandid täidavad halvasti V. I. Lenini 100. sünniaastapäevale pühendatud sotsialistliku võistluse kohustusi kultuuriasutuste majandusliku baasi tugevdamiseks. Suurt puudust tuntakse akordionidest, mikrofonidest ja magnetofonidest. Paljudel isetegevuskollektiividel ei ole veel ühtset esinemisriietust. Hästi on abistanud kultuuriasutusi Haljala ja “Õitsengu” kolhoos. Kuid üldiselt eraldavad rajooni kolhoosid kultuur-elukondlikest fondidest vähe vahendeid kultuuriasutuste majandusliku baasi tugevdamiseks. Sageli jäetakse need fondid koguni kasutamata.

10 aastat tagasi

Õpilased otsisid õpetaja ausammast

Haljala gümnaasium kui Virumaa vanim tegutsev kool tuli välja mõttega püstitada Haljalasse Eesti õpetaja ausammas, mis peaks valmima kooli 325. sünnipäevaks 2012. aasta kevadel. Ausamba püstitamise ajendiks sai 322 aastat tagasi Forseliuse seminarist Haljalasse koolmeistriks tulnud Jaak, kes Virumaa esimese teadaoleva õpetajana on kooli oluline sümbol: igal aastal tähistatakse Jaagu päeva kooli sünnipäevana. Koolis korraldati õpilaste ideekonkurss, mille käigus kogunes kümneid eri vahendite abil tehtud kavandeid. Žürii sõelale jäi kaks kavandit: “Tarkusetera”, mille idee autor oli Rainer Eluri, ja arvutiga tehtud teemandimotiiv, mille autoriks Raim Maurer. “Lihvimata või lihvitud teemant. Teemandi lihvimine kui koolis toimuv pidev protsess on see, mis hakkas meid paeluma,” kommenteeris Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal. VI klassi noormehe Rainer Eluri kavandist võttis tuld kohal viibinud skulptor Mati Karmin, kel tekkis kohe idee, et tegu võiks olla maakivist keraga, mis tänu metallile käiks ringi, ja seda saaksid õpilased liigutada. “See on kavand, millest tegelikult võibki sündida sammas,” lisas direktor. “Kui ausammas tuleks õpilaselt, oleks see ju eriti hea,” rõõmustas Kaido Kreintaal. Oma kavandi juurde kirjutas Eluri järgmist: “Eesti õpetaja “Tarkusetera”. Mõnes mõttes vildakas, kõver, auklik. Teisalt geniaalne, kena, loogiline.”