10 ja 50 aastat tagasi
29. juuni 2019, 00:00
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Virulased üldlaulupidudel
Kui Eestimaa laulu- ja pillimehed 100 aastat tagasi Tartus I üldlaulupeol hääled lahti lõid, ei puudunud teiste hulgast ka Virumaa mehed. Juba enne seda, 1865. a. toimus Jõhvis kooride ühiskontsert “Essimenne laulo-pühha”. I üldlaulupeo kooride nimekirjast leiame järgmised Virumaa kohanimed: Iisaku, Lüganuse, Jõhvi, Viru-Nigula, Rakvere, Toila, Väike-Maarja. Seega oli 46 laulukoorist 7 Virumaalt, kusjuures võistulaulmise žürii otsusel oli III koha saajate hulgas Jõhvi koor.
II üldlaulupeol 1879. a. oli Virumaa osavõtt järgmine: Iisaku (R. Th. Hansen – 17), Kadrina (Hulja) (J. Timoleon – 26), Väike- Maarja (Eichhorn – 21), Jõhvi (S. Saar – 18), Rakvere (E. Hahn – 16), Jakobi (G. Koch – 15), Narva “Ilmarine” (Ots – 16). Pasunakooridest oli esindatud Viru-Nigula kihelkonna Malla (Iila) koor 13 mängijaga. Võistulaulmiselt seekord auhinda kaasa ei toodud. III laulupeol 1880. a. (Tallinna I) asendas võistulaulmist üksikkooride kontsert, kus Virumaad esindasid Narva “Ilmarise” meeskoor ja Iisaku pasunakoor. Iisaku pasunakoor R. Th. Hanseni juhatusel esines ka iseseisva kontserdiga Kadriorus. Kui III laulupeol esinesid esmakordselt kaks segakoori, siis IV laulupeol Tartus 1891. a. said juba segakoorid võrdsed õigused meeskooridega. Oli võidule pääsenud C. R. Jakobsoni põhimõte: “Naisterahvas on iga perekonna elu hellem hing, mispärast ei pea siis ka naisterahvas laulupeost tegevalt osa võtma ...”
10 aastat tagasi
Ordulinnuses avatakse pordumaja
Kolmapäeval, 1. juulil kell 14 avatakse Rakvere linnuses keskaegne pordumaja, Punaste Laternate tänav ja habemeajaja töötuba. Punaste Laternate tänaval on näitus keskaegsetest seksuaalelu puudutavatest joonistustest ja miniatuuridest. Pordumajas saab teadmisi keskaegse seksuaalkujutluse kohta: millal tohtis vahekorda astuda, kuidas hoiduti rasedusest. Prostitutsioon oli keskajal kahetine: ühelt poolt püüdis kirik prostituute n-ö normaalsesse ellu tagasi tuua, samas ei keelanud seda ära, kuna see oli kiriku arvates ainuke võimalus muudest seksuaalsetest pattudest hoidumiseks. Prostitutsiooni peeti väiksemaks patuks kui abielurikkumist, hooramist ja sodoomiat. Rakvere piirkonna arendusjuhi Uno Trummi sõnul olid prostituudid keskaegses ühiskonnas ainsad vabad naised, kes ei kuulunud ühelegi mehele. Prostitutsiooni peeti auväärseks käsitööks, prostituutidel olid omad tsunftid ja nad maksid ausalt makse. Lisaks saab linnuses tutvuda habemeajaja töötoaga. Et habemeajaja täitis keskajal peamiselt kirurgi ülesandeid, lastakse tema töötoas näiteks aadrit ja diagnoositakse haigusi. Pordumaja külastamine on alla 14-aastastele lastele keelatud.