Lääne-Virumaal on puudus kokkadest ja bussijuhtidest, tööd on raske leida kontoriametnikel

Eesti Töötukassa Rakvere kontor. Foto: Vladislav Musakko

Eesti Töötukassa koondab palju erinevaid andmeid tööturul toimuva kohta, tänu sellele on võimalik koostada erinevaid uuringuid ja prognoose. Kaks korda aastas paneb töötukassa kokku tööjõuvajaduse baromeetri.

Tööjõuvajaduse prognoos näitab tööotsijatele ja tööandjatele, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Seda saavad kasutada kõik inimesed erineval eesmärgil, näiteks ettevõtte loomisel või laiendamisel, töö otsimisel, koolitusplaanide tegemisel, õppima asudes.

Lääne-Virumaa tööjõuvajaduse baromeetri hindamisele kaasati Lääne-Virumaa töötukassa konsultandid ning Lääne-Virumaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Epp Orgmets. Edaspidi ootab töötukassa samuti kaasa rääkima oma piirkonna koostööpartnereid ja tööandjaid.

Baromeetrist selgub, et Lääne-Virumaal tunneb teenindussektor puudust kokkadest, bussijuhtidest, veoautojuhtidest, postitöötajatest, loomakasvatuse lihttöölistest, sotsiaalsektoris hooldajatest, keskastme sotsiaaltööspetsialistidest ning üldhariduskoolide aineõpetajatest.

Tootmisettevõtetel on raske täita seadmete ja masinaoperaatorite, seadistajate, oskustööliste, keevitajate ametikohti. Samuti on puudus elektrikutest, elektri- ja elektroonikaseadmete koostajatest. Kitsaskoht metallivaldkonnas on kestnud mitu aastat, keeruline on leida (oskustega) keevitajaid ja metallipingitöölisi

Tööjõu suurt ülejääki Lääne-Virumaal üheski valdkonnas ei ole. Mõningane ülejääk on siiski andmesisestajate, kontoriametnike, raamatupidajate, sekretär-asjaajajate ning juhiabide seas.

Üha enam kerkib pinnale probleem, et vajalike oskustega töötajaid jääb vähemaks ja üha raskem on sobivate oskustega töötajat leida. Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt toob kaasa rutiinse ja madalamat kvalifikatsiooni nõudva automatiseerimise. Inimest vajavate erialade puhul võiks siiski kaaluda paindlike võimaluste pakkumist, sest on neid, kes sooviksid väga tööd teha, kuid ei suuda panustada täiskoormusega.

Uued tehnilised võimalused ja uued turud tähendavad aga ka seda, et töötajatel tuleb õppida, sest töö iseloom muutub. Töötukassa roll töötuse ennetamisel on aasta-aastalt suurenenud. Hea võimalus koostööks tööandjatega on koolitustoetus tööandjatele – töötukassal on võimalus toetada tööandjat muutuste olukorras, kui töötajate oskused vajavad täiendamist näiteks uue tehnoloogia kasutuselevõtmise, kvalifikatsiooninõuete uuenemise tõttu, ka uute töötajate värbamisel või töötajate eesti keele oskuse arendamisel. Seega on üha olulisem, et töötajad/tööotsijad oleksid valmis õppima ja tööandjad toetaksid neid õppimise ajal.