Kunda – tolmuse müüdi alt avastatud pärlid

Ebe Pilt Foto: Erakogu

Linnalegendid tsemendihallusesse tardunud tolmupealinnast elavad siiani, kuigi tänasel päeval on muru ka Kundas roheline.

See oli umbes kakssada aastat tagasi, kui esmakordselt tekkis idee rajada Kundasse kuurort. Looduslikult oli selleks kõik olemas ja on siiani: meri, liivarand ning ürgses kanjonis looklev jõgi, lisaks põneva reljeefiga mitmeastmeline maastik. Nägemus Kundast kui puhkekeskusest ei ole pelgalt kaasaegne mõttemäng – tegelikult ulatub see 19. sajandi algusesse (samasse aega, kui Eestisse esimesed kuurordid asutati), kui Peterburi II gildi kaupmehele ja ettevõtlikule ärimehele von Schnackenburgile tuli pähe Kundasse kuurordi loomise mõte.

Selleks tarbeks ehitas ta Kunda ühte vanimasse (linna)ossa Londoni hotelli, mis hotellina ei hakanud kunagi toimima. Hotelli järgi sai paik aga nimeks New London, mis kohalike suus meelepärasemaks – Lontovaks – kohandus. See nimi kehtib tänapäevani. Kui keegi nüüdsel ajal Lontovasse satub, leiab ta kõrvuti kaasaegse eluga eest eriskummalise interjööri, milles on alles midagi suursugust. Paljud vanad hooned on küll tontlikult tühjad, kuid kannavad siiani möödunud aegade esteetikat ja stiili. Kuurordi asemel tekkis 19. sajandi teises pooles Kundasse hoopis tugev tööstus, millest sai paiga tegeliku arengu alus.