"Sel aastal algas kooliaasta nagu alati – rõõmsameelselt," ütles Uhtna põhikooli õppealajuhataja Sirje Rebane. Positiivse üllatusena olid aktusele tulnud lisaks õpilastele ja nende vanematele mõned kooli vilistlased.
Uhtna põhikooli lõpuklassi neiu Getter Elis Jalak kommenteeris oma tundmusi 1. septembri suhtes, öeldes: "Hakkab jälle pihta!" Ta lisas täpsustades, et seda võib võtta nii negatiivselt kui ka positiivselt. Direktor Anne Mäeotsa aktusekõnest jäi talle meelde koolirahu mõte ja see, et kool on saanud juurde palju tehnikat.
"Jah, tõepoolest, mul oli kaks põhilist sõnumit: koolirahu ja digipädevused," rääkis direktor Anne Mäeots, nimetades, et kool on saanud 3D-printeri, uued lauaarvutid, tahvelarvutid, robotiga komplektid ja lisaks droonid.
"Puudutasin ka põhikooli lõpueksamite ärakaotamist: ootame vastust riigikogult. Aga mina isiklikult ei muudaks hästi toimivat süsteemi," ütles koolijuht.
"Mina oleksin mõnes mõttes õnnelik, kui ei peaks eksamitega vaeva nägema ja muretsema, samas võin ka neid teha, kui peab," tähendas Getter Elis Jalak.
Suve jooksul sai kooli teine korrus suuresti renoveeritud, ja kui Uhtna kooli uksest sisse astudes on fuajee põrandal näha tuttav Eesti kaart, mis on seal olnud juba aastaid, siis nüüd kaunistab teise korruse põrandat terve maailma kaart.
Uuendusi on veelgi. "Istumiskohti ja tegevuskohti on vähe, sest pinda selleks ei ole. Mõtlesime siis, et kasutaks ära vertikaalset pinda, seinu," rääkis Anne Mäeots. Nii sündisid koostöös sisearhitekt Maarja Valk-Falkiga ronimissein, istumispesad ehk tumbad, mida saab magnetiga seinalt istumiseks võtta ja siis tagasi panna, green screen'i sein.
"Selline roheline toon on inimese nahast kõige erinevam ja paistab sellisel taustal kõige paremini. Selle abil on võimalik hõlpsalt fotol või videol taust ära lõigata ning panna asemele mis iganes teine taust," selgitas kooli informaatikaõpetaja Karmo Lugima. Nimelt õpiti Erasmuse programmi kaudu sellist lahendit kasutama ja Lugima nägi suurt vaeva rohelist lina võimalikult kortsudeta laotades, nii et kui remont tuli päevakorda, tekkis mõte hoopis sellise seina tegemiseks.
Suve jooksul valmis ka lisaklass, kuhu mahub 16 õpilast ja kus uue lahenduse saanud akendest avaneb vaade kooli saali. Kooli muuseum, mis juba varem olemas oli, on saanud aga teise süsteemi: eraldi ruumid nõukogude perioodi ja sellele eelnenud aja museaalidele.
"Meil on koduuurimisring, mis käibki siin koos ja vahel ka ajalooõpetaja toob lapsi õppekäigule," ütles kooli direktor Anne Mäeots.
Et ühte trepinurka akna alla jäi vaba koht, siis tassiti keldrist sinna vana koolipink ja gloobus ning loodi õppimise nurk. "Kes kohe üldse teisi välja ei kannata, see saab siin õppida. Proovime!" sõnas Anne Mäeots.