Targa Majaga seotud kohtuprotsess lükkus edasi

Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endine juhatuse liige Kalle Karron (paremal) ja projekti valdkonnajuht Rene Reisner Rakvere kohtumajas.

FOTO: Toomas Herm

Kohtuprotsess lükkus edasi, sest kahest süüdistatavast ühel polnud kaitsjat. Kaitsja asendamine võtab aga aega ja see asjaolu keerab kohtuprotsessi pea peale.

Eile olid kohtusaalis sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endine juhatuse liige Kalle Karron ja projekti valdkonnajuht Rene Reisner. Süüdistuse kohaselt petsid nad ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta mai lõpuni ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) välja projektitoetusi. Eksitusse viidud EAS maksis sihtasutusele toetustena välja enam kui 100 000 eurot.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokuröri Kalmer Kase sõnul rahastas EAS eelnimetatud ajaperioodil 85 protsendi ulatuses kaht sihtasutuse projekti, mille eesmärgiks oli käivitada Rakveres kompetentsikeskus, mida ka Targaks Majaks kutsuti. "Ülejäänud 15 protsenti projekti kogumaksumusest pidi tasuma sihtasutus omafinantseeringuna. Samas puudusid sihtasutusel piisavad rahalised vahendid omafinantseeringu tagamiseks. Seetõttu mõtlesid süüdistatavad välja erinevaid soodustuskelmuse skeeme, mille abil  EAS-ilt projektitoetust välja petta," on riiklik süüdistaja varem selgitanud.

Süüdistatavad tegutsesid seejuures sihtasutuse huvides eesmärgiga saada projektidele piisav rahaline toetus.

Sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus endisele juhatuse liikmele Kalle Karronile esitati süüdistus pettuse teel soodustuse saamises ja soodustuse mitteeesmärgipärases kasutamises. Samuti esitati talle süüdistus riigihangete teostamise nõuete rikkumises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Targa Maja projekti endisele valdkonnajuhile Rene Reisnerile esitati süüdistus pettuse teel soodustuse saamises ja soodustuse mitteeesmärgipärases kasutamises. Samuti esitati talle süüdistus riigihangete teostamise nõuete rikkumises, dokumendi võltsimises ning dokumendi võltsimisele kihutamises ja kaasaaitamises. 

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul mõeldakse omaosaluse tasumise vältimiseks sageli välja mitmesuguseid skeeme, kuid selline tegevus on keelatud ja käsitletav soodustuskelmusena. "Vältimaks sellega seonduvat kriminaalmenetlust, samuti meediakajastust, on alati mõistlikum toimida ausal viisil. Samuti on vajalik, et toetusi jagavad üksused panustaksid järelevalvemehhanismide toimimisse, et taolised juhtumid saaksid avastatud varajases staadiumis ning informatsioon uurimisorganitega jagatud," ütles Ombler.

Kriminaalasja menetles keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, menetlust juhtis Viru ringkonnaprokuratuur. Paraku aga hakkab kohtusse jõudnud kriminaalasi venima, sest Rene Reisneri kaitsja vandeadvokaat Raul Otsa läks augusti lõpus äriühingusse juristina tööle ja peatas sellega seoses osaluse advokatuuris. See tähendab, et ta ei saa enam advokaadina õigusabiteenust osutada.

Reisner, kes alles septembri alguses naasis töölähetuselt New Yorgist selgitas kohtus, et sai vajadusest advokaati vahetada teada alles hiljuti. Otsa lubas teda uue kaitsja leidmisel küll aidata, kuid Reisneri sõnul ta ei tea, milles see aitamine seisneb. Seepärast vastas ta prokurör Kalmer Kase küsimusele, kas uue kaitsja leidmiseks piisab nädalast, eitavalt. Reisneri sõnul kulub tal uue kaitsja leidmiseks kolm nädalat. Kohtunik Heli Väinaste nõustus prokuröri ettepanekuga ja andis Reisnerile kaitsja leidmiseks aega kaks nädalat.

Kohtunik Heli Väinaste tõdes, et kaitsja vahetamine seab protsessi keerulisse olukorda, sest istungid olid määratud nelja kuu peale ja nende toimumise ajad peavad uue kaitsja tööplaanidega sobima. Vastasel korral tuleb leida uued ajad, mis sobivad protsessi kõigile osalistele.

Uuesti kogunetakse 23. septembril, et arutada protsessi korralduslikke küsimusi.

Tagasi üles
Back