10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja.

FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Filmiklubi repertuaar oli rahvusvahelisel tasemel

Uut hooaega alustades heitkem pilk tehtule. Mullu tutvusid RFK liikmed “Eesti Reklaamfilmi” esimese programmiga ning vaagisid “Tallinfilmi” dokumentalistide aastatoodangut, tunnistades paremateks filmideks “Eduard Viiralti” ja “511 fotot Marsist”. Enne tallinlasi nähti eesti uudisfilme “Hullumeelsus” ja “Libahunt”, kusjuures klubi repertuaar oli peaaegu et rahvusvaheliste filmifestivalide tasemel. Siia kuulusid mängufilmid “Kõrvalekaldumine” (bulgaaria), “Veel kord armastusest”, “Vaatame, mida toob esmaspäev”, “Riski suurus”, “Üks, kaks, kolm” (prantsuse) ja dokumentaalfilmid “Aeg, mis on alati meiega”, “Kõnelus seltsimees Leniniga”, “Liivalossid” ning tosin köitvat multifilmi.

Uuel hooajal jätkame filmide vaatamist sarjast “Erinevaid žanre”.

Avaseanss toimub Turgenevi “Aadlipesa” ekraniseeringuga. Film on värviline, küllastatud kaunitest asjadest ja suurepärastest interjööridest, mille taustal joonistuvad õhulisuse sümbolina haprad naisesiluetid. Režissöör A. Mihhalkov-Kontšalovski on klubilastele juba tuttav “Esimese õpetaja” loojana. Kaasa teeb ka Euroopa tuntumaid filmitähti poolatar Beata Tyszkiewic. Filmile eelnevad lühivestlus nõukogude kinematograafia 50. aastapäevast, uus multifilm “Uhti, uhti, uhkesti!” ja filmiringvaade “Nõukogude Eesti”, mis on pühendatud Jüri Järvetile ning tema tööle filmis “Kuningas Lear”.

10 aastat tagasi

Punavõimud võltsisid Porkuni lahingut

Infotahvli avamisega Porkuni kunagisel lahinguväljal lõppes Vistla memoriaali väljaarendamise kolmas etapp. Ühtlasi on Tamsalu ja Väike-Maarja koduloouurijad jõudnud järeldusele, et punane propaganda võltsis Porkuni lahingu ajalugu ja nende võit Porkunis polnudki nii ülekaalukas, nagu nõukogudeaegne propaganda seda serveeris. Lahingu käigus ründas 8. Eesti Laskurkorpuse 249. Eesti laskurdiviis polkovnik August Feldmani juhtimisel 925., 921. ja 917. polgu jõududega (umbes 9000 meest) tankide toetusel Narva alt Tannenbergi liinilt taganenud umbes 1500-mehelist kolonni, mis koosnes suures osas Saksa mundris sõdinud eestlastest. Aastaid räägiti, et lahingus hukkus vähemalt 560 Saksa poolel sõdinut, kusjuures Punaarmee kaotas vähem kui sada meest. Tamsalu muuseumi juhataja ja Porkuni lahingu ajaloo uurija Aadu Uudmäe, kes on tegelenud Saksa poolel langenud sõdurite ümbermatmisega, teab, et ühishaudadest kaevati välja 101 langenu säilmed. “Loksa vennaskalmistul puhkab 67 punaarmeelast. Võib-olla jäi mõni hukkunu leidmata, ja lahingut mäletanud inimeste jutu järgi viisid ka omaksed oma langenud lähedaste surnukehad Porkuni lahinguväljalt ära, kuid neid juhtumeid polnud palju,” kõneles Aadu Uudmäe. Praegu tegeleb ta jätkuvalt Porkuni lahingu ajaloo uurimisega. Ta on veendunud, et Porkuni lahingus langes alla 100 punaväelase ja veidi üle saja Saksa poolel sõdinu.

Tagasi üles