Spordi teevad ilusaks oma ala meistrid
Kuula tsiklimehe loodud muusikat

Tarvase peatreener Andres Sõber tantsutüdrukute piiramisrõngas.

FOTO: Arvet Mägi

Mis jääb meelde lõppevast spordiaastast? Kõikvõimalike medalite, edetabelikohtade, karikate ja muude mõõdetavate tulemuste – sentimeetrite-sekundite – virvarris jäävad sõelale eelkõige inimesed, kes on nende saavutuste taga. Olgu siinkohal toodud subjektiivse valikuna tähelepanekud, mis jäänud silma ja meelde või painama aastal 2011.



Andres Sõber murdis müüri

Eesti korvpallijuhid pelgasid pikki aastaid Eesti koondislaste ettevalmistamise vastutusrikast tööd anda Rakvere Tarva peatreenerile Andres Sõbrale. Rikkalike kogemustega mees, kes oskab oma jüngreid motiveerida ja mängima innustada, on teada-tuntud oma otseste ütlemistega ning seda kardeti.

Tänavu müür murdus ning Andres sai noormeeste U20 kossukoondise etteotsa, tegi Rakvere spordibaasides poistega suvi läbi usinalt tööd ning tulemus EMi B-divisjonis oli hiilgav. Eesti sai hõbeda ja jätkab tuleval aastal eliitseltskonnas ning muidugi Andres Sõbra taktikepi all.

Tööka suve jätkuks sai uue hingamise ka Rakvere Tarvas, kelle korvimeeskond järjest paremasse vormi tõusmas ning üha enam tundub, et meistriliiga mullune neljas koht vahetub medaliga. Mis karva see auraha tuleb, on raske ennustada. Igatahes valgustab Tarva praeguste kossumeeste teed kirkalt särav kullaläikega hõbe, mis ülemöödunud hooajal koju toodi.

Talendid müttavad juba kodus

Ajal, mil Eesti kajab üleskutsest “Talendid koju!”, on Lääne-Virumaal kaks noort naist, endist sporditippu, juba agaralt askeldamas: oma üdini optimistliku oleku ja säraga igas eas inimesi õpetamas, liikuma ärgitamas.

Tamsalus müttab endine Eesti suusakoondislane Kaili Sirge, kes võtnud enda õlule kohaliku suusaelu korraldamise. Tema mõttest ja teost sündis Tamsalus omalaadne suusasari “Naudin liikumist”, kus startisid kõik, kes vähegi soovisid.

Sügisel võttis Kaili enda peale kogu maakonna harrastussuusatajate treenimise. Ja nii võib teda näha nii Tamsalus kui Rakveres pärast päevatööd laternatule valgel täisealisi suusasõpru utsitamas. Ei tema ega harjutajad tee välja sügisrõskusest, mis kontide vahele poeb, alati saadavad neid treeninguid treeneri hele naer ja julgustavad (kiidu)sõnad, sportijad vastavad samaga, naerdes teinekord julgelt oma saamatuse üle. Rahulolu võib hoomata mõlemal pool.

Eesti tennisetipp Maret Ani tuli Rakverre Itaaliast, kus elas ja treenis tosin aastat. Tänavu augustis teatas ta oma profisportlase karjääri lõppemisest, aga juba ammu enne seda hakkas ta tasapisi Rakveres laste juhendajana kaasa lööma.

Sel aastal on tänu tema tulekule siinne tenniseelu eriti suure hoo sisse saanud. Tennisemänguga soovivad tutvust luua ja mängijaks saada nii noored kui vanad ning kõigile on ilmselge, et ühe väljakuga sisehall enam mängijate vajadusi ei rahulda. Linn elab uue halli valmimise ootel. See on ka ainuke võimalus, kuidas hoida tohutute kogemuste ja suurepäraste treeneriomadustega Maretit väikelinnas, et tema anne ei läheks Eesti riigi jaoks kaotsi.

Ja andekas Maret pedagoogina on. Hindan eriti kõrgelt seda, kui suure austuse ja tähelepanuga suhtub ta mis tahes tasemel harjutajasse. Rääkimata sellest, et oma teadmisi ja oskusi annab ta edasi kaasakiskuvalt ja paeluvalt, nakatava energiaga. See vist iseloomustabki oma ala tõelisi meistreid ning tõmbab rahvast ligi.

Sporditudeng lõi vutielu kihama

Ühe noore talendina leidis kodutee üles kõrgliigas mängimise kogemusega vutimees Reijo Kuusik, Rakvere jalgpalliklubi Tarvas mängiv treener, kes korjas ilma pealt kokku meeskonnatäie Lääne-Virumaa pallimehi ja pani nad Rakvere eest mängima. Eesmärgiga viia klubi meeskond ühel heal päeval kõrgliigasse.

Pealinnas kehakultuuriõpinguid lõpetava noore ja tarmuka Reijo ning jalgpallitreener Jaak Proosa eestvedamisel lõi uue klubi elu kihama: regulaarsed treeningud seati sisse igas vanuses poistele, aga ka tüdrukutele. Esimesed tulemused ei lasknud ennast kaua oodata, kodulinna au kaitsmisest motiveeritud esindusmeeskond võitles välja koha esiliigas. Mängijad on tahtmist täis, et jätkata sama suure hooga uuel aastalgi.

Ujumise olümpialootus mõtleb suurelt

Omaette nähtus on Lääne-Virumaa tippspordis nooruke Ralf Tribuntsov, Eesti juunioride koondislasest ujuja, kes Audentese spordikooli 11. klassi õpilasena basseinis trennikilomeetreid mõõtes julgeb mõelda olümpiafinaalile. Ralf teab, et teisiti tippujujaks ei saa: unistused peavad olema suured.

Lõppev aasta näitas, et kui esialgu seostati Ralfi tulevikku seliliujumisega, siis nüüd näevad treenerid andekas noormehes ainest ka vaba- ning kompleksujumise distantsidel suuri tegusid teha. Treener Gunnar Tõnningu sõnutsi teeb Ralf trenni paar korda päeva, nädalas tuleb harjutuskordi kokku 11, treeningumahuks aastas üle 2000 km.

Teiste edukate Eesti ujujate – Triin ja Martti Aljand, Jane Trepp jt – eeskujul seisab Ralfil Eesti olümpialootusena peatselt ees valik, kas minna arengu eesmärgil õppima-treenima Ameerikasse või hoopis Taani kuningriiki. Olgu valik, milline tahes, teame, et tõsine Rakvere poiss Ralf saab hakkama.

Tsiklisõitja loob muusikat

Väike-Maarja noormees Indrek Mägi, Eesti tänavune motokrossimeister MX1 klassis, üllatas Virumaa Teataja toimetust muusikalise jõulutervitusega. Mitmekülgsete annetega noormees harrastab tsiklisõidu kõrval klaverimängu ning loob ise muusikat.

Indrek on isale tänulik, et kunagi lapsepõlves pani teda sportimise kõrvalt aega näpistades klaverimängu õppima. Nüüd on pärast rasket treeningut mõnus klaveri taga istudes ja klahve klõbistades lõõgastuda. “Kui sport on elu eesmärk, siis muusika on hobi,” tunnistab Indrek oma harrastust kommenteerides.

Need, kes tema loodud toredaid klaveripalu kuulata soovivad, võivad need leida internetist Youtubest.

Spordivõistlus nagu teatrietendus

Spordivõistlus on nagu teatrietendus, ütles aasta tagasi Rakvere kergejõustikutreener ja spordijuht Jaak Vettik, kui tunnistas intervjuud andes, et vaatab vabal ajal meelsasti Eurospordi kanalilt tippspordisündmusi, olgu kas või pokkerimängu. Nendes on omajagu draamat, kirge, ootamatuid pöördeid, ei puudu puänt ega intriig, leidis Vettik.

Tal on tuline õigus. Sportlaste, eriti tippude etteasted on nauditavad, sest nad valdavad oma ala peensusteni. Hiljuti elasin Tallinnas Premia jäähalli tribüünil vahetult – nina vastu lina – kaasa Euroopa meistrivõistlustele sõitja otsustanud iluuisutamise duellile Jelena Glebova – Gerli Liinamäe. Oli, mida vaadata ja millest elamust saada!

Aga mitte ainult nendelt, säravalt hoogsa ja vaimustava esituse tegi kodustel tiitlivõistlustel üksiksõidus juunioride Eesti meistriks kroonitud Sindra Kriisa, Tarva kogenud kossumehe Valmo Kriisa tütar. Ja pole palju lisada, et mõni päev varem olin saanud elamuse osaliseks vanameister Kriisa enda efektselt sooritatud äkksöötudest Rakvere spordihallis, kui võõrustati Kasahstani meeskonda. Selliste hetkede pärast tasub kohale minna.

Kasvage suureks iseenda sees

Peatselt seisab ees selle aasta Lääne-Virumaa parimate sportlaste valimine. Kired löövad lõkkele tulemusi vaagides, aga ka selles vallas, kes ja kas ikka on meie oma või ei ole. Tahaksin neile kiibitsejatele ja kahtlejatele ja piiride seadjatele öelda, et kasvage inimestena suureks iseenda sees. Niisama suureks, nagu on need tublid ja töökad sportlased, keda ritta seadma hakkate.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles