Juhtkiri: vallavanema lohakas erafirma

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Aeg-ajalt sünnivad uudised siis, kui ise ei oska kahtlustadagi. Seepärast olgu kinnitatud: mingit poliitilist tellimust Haljala vallavanema Ivar Lillebergi erafirmat puudutava artikli taga pole, kogu lugu algas lihtsast huvist, miks Vaala keskuse kõrval enam aiakeskust pole.

Alles me avaldasime arvamust, et omavalitsused (ja riigijuhid) tegelegu valitsemisega, mitte intriigide punumisega. Nüüd on aga kartus, et Haljala vallas on taas põhjust vähemalt aru pärida. Sest kui vallavanemale ainuisikuliselt kuuluvas erafirmas on aruandlus ripakil, mis siis annab kindluse, et valla majandustegevuse ja eelarvega sama moodi ei juhtu?

Võimukandjatel tasub igal juhul tõsiselt kaaluda, kellele omavalitsuses tähtsad ametid usaldada. Paraku jäävad taustauuringud enamasti tegemata ja ennekõike lähtutakse poliitilistest motiividest. Siiski: mõnel puhul on kõrgetesse ametitesse kandideerinud inimeste majandustegevuse tausta ka uuritud ning meiegi maakonnas keelduti kunagises Vihula vallas üht ettevõtjat vallavalitsuse liikmeks kinnitamast, sest tema eraettevõttes ei olnud kõik asjad päris korras.

Lillebergi firma lugu on tegelikult väga nukker. Tema ettevõte on välja kasvanud kunagisest Nurga Ärist ja aiakeskusest, kuhu praeguse vallavanema ema-isa panustasid tohutult. Paljud inimesed said tööd ning Nurga Äri oli kohalikul majandusmaastikul heas kirjas.

Taustauuringud jäävad enamasti tegemata ja ennekõike lähtutakse poliitilistest motiividest.

Kui pereisa tabas aga tervisehäda, hakkas ka ettevõttel halvasti minema. See on ühe perefirma hääbumise lugu. Ja võibolla õppetund, et peresidemed on küll olulised, aga ehk tasub investeerida uutesse tegevjuhtidesse, kui oma pere sees ei taheta või ei saada asjaajamist üle võtta. Aru Grupi eestvedaja Juhan Viise rääkis äsjasel Lääne-Virumaa ettevõtjate austamisõhtul muide sama asja: kui järeltulija ei taha ettevõtjaks hakata, siis ei saa teda selleks ka sundida. Tuleb teha süda kõvaks ja ettevõte kasvõi maha müüa.

Kogu selle kurva loo juures on siiski ka positiivne aspekt. Nimelt on Ivar Lilleberg aus mees, kes ei hakanud ajakirjaniku pärimise peale häma ajama ja õigustusi otsima, vaid tunnistas otsekoheselt, et segapuder erafirmas pole vallavanemale kohane, ja lubas end parandada.

Tagasi üles