10 ja 50 aastat tagasi

Virumaa Teataja.

FOTO: Virumaa Teataja

Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi

50 aastat tagasi

Rakvere Filmiklubi tegutseb

Rakvere Filmiklubi on oma töös seadnud eesmärgiks vaadata paremaid filme erinevatest žanridest, õppida tundma filmiajalugu ja tutvustada filmimaailma uudiseid ning kasvatada filmikunsti teadlikke hindajaid. Oma neljandat tegevusaastat alustas klubi 252 liikmega, nendest on umbes kolmandik uusi. On rõõmustav, et read on täienenud just aktiivsete inimestega, kes on näidanud arutelude käigus võimet analüüsida nähtud filme. Ja peabki ütlema, et filmiklubi kunstilise juhendaja Vaike Kalda “dirigeerimisel” on arutelud muutunud palju sisukamaks. Filmiklubi esimestel aastatel oli rahvas sõnavõtmisega väga tagasihoidlik, leidus ainult üksikuid julgeid, kes vabalt soovisid oma mõtteid avaldada ja mõnda probleemi üles tõsta. Praegu seevastu on reageerimine elav, filmides osatakse näha õnnestumisi ja möödalaskmisi, mõtete vahetamisega tabatakse režissööri mõte ja filmi põhiidee. Eriti palavaks läksid sõnavõtud ja vaidlused filmide “Vihmavari”, “Petlik õnn”, “Vaatame, mida toob esmaspäev” ja “Hullumeelsus” vaatamisel, kus arusaamine kunstitõest põimus elutõe, ellusuhtumisega. Rakvere Filmiklubis on külas käinud peaaegu kogu “Tallinnfilmi” loominguline kollektiiv. Igal klubiõhtul on olnud stend filmiuudistest. Linnastendil on ka rubriik “RFK soovitab teil kinos vaadata”. On kavas korraldada sari dokumentaalfilmidest linnarahvale.

10 aastat tagasi

Toetus leevendab maal rahanappust

Põllumehed loodavad jõuludeks kätte saada taimekasvatuse toetused, millest igale kroonile on rakendus juba ammu olemas. Maksuvõla arvab maksu- ja tolliamet küll toetussummalt maha. Enamiku põllutoetustest, mida Eestis kokku on määratud üle 946 miljoni krooni, tahab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jõuludeks välja maksta. Teised kolm taimekasvatuse toetust on saajatel osaliselt juba käes. Lääne-Viru 1100 põlluharijat saavad maakondadest suurima ühtse pindalatoetuse – 112 miljonit krooni. See määrati läänevirulastele rohkem kui 100 000 hektari põllu- ja rohumaa harimise ning hooldamise eest. Hektari kohta tulev toetusmäär on tänavu 1107,79 krooni. On põllufirmasid, kelle arvele kantakse mitu miljonit, rohkem leiab toetusesaajate nimekirjast aga väiketalunikke, kel lootus vaid mõnele kuni mõnekümne tuhandele kroonile. Olgu summa suurem või väiksem, enamik põllumehi on selle ammu ära planeerinud, sest rahapuudus on maal madalate kokkuostuhindade tõttu viimasel ajal eriti hull. “Eks see maa peale kulub,” ütles Rakvere valla Liivalaia talu peremees Endel Kangur veidi üle poole miljoni kroonini küündiva põllutoetuse kohta. “Väetised, seemned,” luges ta üles järgmise kevade kulusid. Selle aasta oder pidi olema veel müümata ja mõne aja pärast lubas Kangur seda pakkuda PRIA korraldatavasse nn sekkumiskokkuostu.

Tagasi üles