Rongijuht: pole nädalat, mil raudteel ei oleks elu ohus

Elroni raudteeveeremijuhi-instruktorjuhi Igor Varlamovi sõnul on ohutus raudteel a ja b igal ajal. Sest sind oodatakse koju. Foto: Elron

Lõppevasse aastasse jääb üks ränk raudteeõnnetus. Rongilt sai surmava löögi kultuuriajakirjanik ja näitleja Jüri Aarma.

Juba mitmendat aastat korraldatakse kampaaniat “Lase rong läbi – sind oodatakse jõuluks koju”, mis paneb inimestele südamele, et raudteele lähenedes tuleb alati veenduda selle ületamise ohutuses.

Tegelikkus on karm, Elroni inimesed ütlevad, et ei möödu nädalat, ilma et terasteel ei tekitataks tähelepanematusest eluohtlikke olukordi, millest pääsemine on vaid sekundite küsimus.

Elroni raudteeveeremijuht-instruktorjuht Igor Varlamov ütles, et ettevaatamatus ja tähelepanematus toovad kaasa olukorra, kus surmast pääsemine on ülinapp. “Ja järjest enam laste puhul,” lisas ta.

Rongijuhile meenus juhtum eelmisest aastast. Ühe ooteplatvormi juures uitas väike poiss raudteel. Lugu lõppes õnnelikult, ehmunud poisike jõudis turvaliselt vanemate juurde. Igor Varlamovi sõnul jääb see õnneliku lõpuga lugu talle meelde elupäevade lõpuni.

“Mul on õnneks olnud vaid üks õnnetus, mis lõppes traagiliselt,” lausus Varlamov. Tänapäevastel rongidel on nagu lennukitelgi niinimetatud must kast, mis jäädvustab sõidu ja mida kontrollitakse iga reisi lõppedes.

Õnnetused on paratamatult rongijuhi töö üks osa, nagu ka see, kuidas psühholoogiliselt nendega hakkama saada. “Meil on alati pärast õnnetust võimalik keelduda edasisõitmisest, lisaks saame kasutada psühholoogi abi ja võtta puhkepäevi.”

Tema sõnutsi püütakse küll luua liiklejatele võimalusi kiireks, turvaliseks ja keskkonnasõbralikuks sõiduks, ent sellest paraku ei piisa. “Raudteeohutuse tagavad vaid kõik liiklejad üheskoos. Kui üks pool ei täida enda kohustusi või on tähelepanematu, ei ole ohutus kindlustatud,” rääkis ta.

Igor Varlamov lausus, et maanteel ei torma keegi lihtsalt teele, aga miks seda raudtee puhul tehakse, on mõistetamatu.

Tema arvates pole ju palju nõutud, kui inimene peab ületama raudteed üksnes selleks ette nähtud kohtades ning vaatama enne vasakule ja paremale. Keegi ei tohiks kasutada raudteed ületades nutiseadmeid ega kiirustada, sest muidu on tähelepanu hajutatud.Need elementaarsed ohutusreeglid kipuvad meelest kaduma ja nii seatakse end ohtu.

Üks asi, millega Varlamov soovitab arvestada, on see, et kuna rongi pidurdusteekond on väga pikk, juhi kiire reageerimine kahjuks alati ei aita. Rongi pidurdusteekond on kordades pikem kui tavalisel autol, mistõttu ei ole valikut – rongile peab alati teed andma.

“Olenevalt ilmaoludest ja rongi pikkusest on rongi pidurdusmaa täieliku seismajäämiseni 50-kilomeetrise tunnikiiruse juures 150–200 meetrit.”

Rongijuhtidele on esitatud väga kõrged nõudmised. “Juht peab tundma rongi, millega sõidab, raudteeseadust ja väga detailselt teed, millel sõidab, ehk teadma väga täpselt jaamade ja teede olemust, eripära, sõidukiiruseid,” rääkis Varlamov.

Lääne-Virumaa raudteede kõige ohtlikumat paika raudteeveeremi­juht-instruktorjuht nimetada ei osanud, vaid ütles, et alati peab olema tähelepanelik.

Seekordsed jõulud veedab rongijuht perega. “Rongijuhiamet on väga huvitav kõikidel aastaaegadel. On väga hea tunne varahommikul linnast välja sõita kuhugi teise Eestimaa serva. Loodusemäng on igal ajal ilus,” lausus Igor Varlamov.

Põhjused, mis tekitavad raudteel eluohtlikke olukordi:

• raudteed ületatakse kiirustades, veendumata, et see on ohutu;
• teed ületades on tähelepanu nutiseadmel;
• raudteed ületatakse jalgrattal;
• raudteed ületatakse vales kohas;
• kasutatakse kõrvaklappe, mis hajutavad tähelepanu.