Liive elektrikatkestustest: olukord ei ole normaalne

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive palub inimestel olla kannatlik.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive palub inimestel olla kannatlik. Foto: Liis Treimann

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive nendib, et olukord, kus majapidamised on tormi tõttu peaaegu nädala ilma elektrita, ei ole normaalne, kuid see on praegu paratamatus.


Jõuludest saadik on kokku ligi 100 000 perel elekter ära läinud. Nüüd on selliseid majapidamisi veel 12 400 (eile keskpäeva seisuga – toim), mõned on ilma elektrita nädala algusest. Kas teie hinnangul on selline olukord normaalne?

Kindlasti ei ole. Aga paraku on meil õhuliine 47 336 kilomeetrit. See, et tormiga puud kukuvad, on normaalne, aga see, et inimestel ei ole mitu päeva elektrit, kindlasti ei ole normaalne.

Kuidas seda probleemi lahendada? 47 336 kilomeetri liinide viimine maakaablisse võtab aega ja aastaga ära ei tee. Tänapäeval lähevad kõik uued madalpingeliinid kaablisse.

Teine teema, mida on arutatud, on liinide ümbert kõigi puude maharaiumine. Aga liinide hulk on suur ja madalpingeliinide puhul ei ole seadusega lubatud puid nii laialt ära raiuda. Maa- ja metsaomanikud ei oleks sellega kindlasti kuigi rahul.

Et kõik õhuliinid saaksid puudest vabaks, tuleks Hiiumaa-suurune hulk metsa maha raiuda. Nii et ka see variant ei tule kõne alla.

Ega praegu kiiret kolmandat lahendust ei ole. Suurte tormide ajal tuleb lihtsalt nii kiiresti kui võimalik elektriühendus taastada.

Praegu võtab see taastamine juba üksjagu aega, töökätest jääb väheks.

Me oleme kaasanud kõik, keda võimalik. Kõik koostööpartnerid, oma inimesed ja ka inimesed, kes sellega igapäevaselt ei tegele, on praegu töös. Külamehedki on valmis tulema appi, aga paraku on elekter kõrgema ohu allikas ja väljaõppeta inimesi ei saa lasta sinna toimetama. Paraku, kui on torm – ja see viimane oli väga tõsine –, langeb puid meeletult.

Teine piirang on tehnika. Praegune olukord on see, et kohati on lihtsalt kilomeetrite ulatuses poste maas. Oleme kaasanud kogu tehnika, mida on võimalik kätte saada. Anname endast parima, aga loomulikult ei pea ma seda normaalseks, et 21. sajandil nädal aega elektrit ei ole.

Kui töötajatest ei piisa, siis tuleks neid ju juurde võtta?

Meil on kaasatud kõik koostööpartnerid, kel on vastava väljaõppega inimesi. Lisaks võtame tormide ajal tööle eraldi inimesed, kes on litsentseeritud elektritööd tegema. Kui te leiate mõne litsentsiga mehe, keda pole veel mingil kujul rakendatud, siis võtame ta kohe tööle.

Neid siis lihtsalt pole?

Kõik on tööl. Kui leiate mõne, saame ta kohe tööle panna.

Iga kord, kui on torm või tugevamad tuuled, on samad kohad, kus elektri välja lööb. Miks nendega ei ole tegeletud?

Kus on mets, siis seal ei võta torm tervet metsa maha, vaid ikka üksikuid puid. Palju puid jääb alles, mis tähendab seda, et järgmine kord võib jälle tulla. Puud kukuvad maha ikka seal, kus puid on, ja liinid on metsade vahel. Linnades, kus kõik on maakaablis, katkestusi ei ole. Viljandi katkestus oli seotud ju kõrgepingeliiniga.

Inimesed on kurtnud, et nad ei saa Eesti Energialt pädevaid vastuseid. Lubatakse elekter mingiks ajaks tagasi saada, kuid seda ei tehta. Mille alusel selliseid lubadusi jagatakse?

Kui tipphetkel on üle 50 000 majapidamise ilma elektrita, siis reaalselt on seis selline, et ei ole võimalik iga konkreetse majapidamise kohta täpselt prognoosida, millal nad elektri tagasi saavad. Üldreeglina üritame rikke nelja tunniga likvideerida, aga kui on nii suur torm, kui nüüd oli, siis pole väga täpselt võimalik prognoosida.

Elektri hind aina tõuseb, Eesti Energia teenib korralikku kasumit, samas kindlus, et elekter majas on, väga ei tõuse. Kui ikka iga tormi ajal jääb mitukümmend tuhat majapidamist elektrita, tekib küll küsimus, kas seda raha ei võiks rohkem liinidesse suunata.

Investeerimismahtu jaotusvõrku tõstsime sel aastal kaks korda. Uued liinid lähevad maakaablisse ja ega lõplikult ei lahenegi see küsimus enne, kui kõik on maakaablis. Tormid jäävad kindlasti alles ja puud kukuvad ka edaspidi. Kui vaatame Põhjamaade kogemust tormiga, siis ega seal olukord palju roosilisem ei ole. Ka Soomes on metsa, puud kukuvad liinide peale ja palju kliente oli elektrita.

Miks Eesti Energia investeerib välismaale, kui ei saada hakkama isegi Eesti klientide teenindamisega?

Palju me välismaale investeerinud oleme siis? Eestisse investeerisime eelmisel aastal üle 500 miljoni euro. Ameerikas ostsime maa – 30 miljonit eurot. 550 miljonit eurot investeerisime eelmisel aastal kokku, nii et arvutage protsent välja. Kuhu veel investeerinud oleme?

Isegi Lätti ja Leetu pole investeerinud, kõik on renditud. See välisinvesteerimise müüt on... Kaks kolmandikku kasumist teenime praegu eksporditurgudelt ja investeerime peaaegu kõik selle raha Eestisse. Mujale on läinud kaduvväike osa. Loodan, et need projektid toovad tulevikus kõvasti raha, mida saame siis Eestisse investeerida.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles