Kolumn: asi on alati valikutes

Signe Kadastik. Foto: Erakogu

Olen mitmel korral sattunud osalema vestluses, kus teemaks on laste sünnipäevapeod ja -kingid, väljasõidud koolis, õpetajate kingid ja muu selline. Siis tekib mõte, et kukkur peab olema suurem kui spordikott ja ägisema rahatähtede all.

Ja väga suurel määral o l e d sunnitud selles virvarris osalema, lapse pärast ju. Minu jaoks ei ole normaalne saata oma mudilane lasteaiakaaslase sünnipäevale 50-eurose kupüüriga või selle summa väärtuses kingiga. Ei. Kuhu me nii välja jõuame? Isegi kuninganna järeltulija ei saaks minult sellist kinki. See ei ole normaalne ega vastuvõetav. Kui keegi eeldab, käies ise selliseid summasid välja, et tema saab sama tagasi, siis koostagugi oma sünnipäevapeo külaliste nimekiri ainult prominentidest ja aadlisoost võsukestest.

Kurvaks teeb see, millise surve alla satuvad lapsed ja lastevanemad. Laps on kutsutud, aga sa juba tead eos, et sünnipäevalapse ema on fuuria, kes käib kingi väärtust poes vaatamas ja siis selja taga räägib, kui odava (15–20-eurose) kingi ta laps sai. Mõistus pole ikka oma teha.