/nginx/o/2020/01/23/12889973t1h41c1.jpg)
Õpetajatele palga maksmiseks raha leidmine on mõnes omavalitsuses osutunud keerulisemaks kui teises. Kui Rakvere vallavanem Maido Nõlvak ja Haljala vallavolikogu esimees Vello Väinsalu kinnitasid, et nende vallas ei ole õpetajate palkadega probleeme olnud, siis näiteks Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla nentis, et puuduv summa tuleb leida teiste valdkondade arvelt.
Kesküla hinnangul riigi eraldatud rahast õpetajate palkadeks ei piisa. “Lisaks õpetajate palgale on üldhariduses veel mitmeid tööjõuga seotud kulusid: klassijuhatamine, huviharidus, lisatunnid, asendused. Eelmisel aastal oli toetusfondi valem selline, et omavalitsustele anti 1250 õpetaja alampalgaks pluss 20 protsenti ülejäänud asjade katmiseks. Tänavu otsustati anda 1315 pluss 17 protsenti. Puudu jääva osa peavad leidma omavalitsused ja seda tuleb teha sotsiaalvaldkonna, kultuuri, majandusvaldkonna arvelt. See on paras väljakutse,” rääkis Kesküla ja nimetas, et riigilt saadavale palgarahale tuleb Väike-Maarja vallas leida ligi sada tuhat eurot juurde.
“Jooksvad remondid, mis planeeritud suuremas mahus, lükkasime edasi. Valikud ei ole lihtsad, kõik valdkonnad tuleb rida-realt läbi vaadata,” ütles ta. “Leian, et kui keegi annab lubaduse, peab sellel olema ka rahaline kate. Üks lahendus võiks olla see, et tuleks hinnata õpetajate kvaliteeditasemed ja anda rohkem võimalusi, mitte leppida üle riigi kokku alampalka, vaid maksta heale õpetajale rohkem. Leian, et maapiirkonnas on 1315 õpetajale pigem suurem tasu kui keskmine palk. Paindlikke otsuseid oleks vaja.”
Tapa vallavanem Riho Tell ütles, et mida väiksem on kool, seda tõenäolisem on, et omavalitsus peab peale maksma.
“Riik ei vaata seda, kui palju on õpetajaid palgal, vaid võtab aluseks õpilaste arvu. Päriselus on õpetajakohti enam kui haridusministeeriumi valem lubab,” rääkis Tell, viidates sellele, et maakoolides on klassides õpilaste arv väiksem, kuid õpetaja peab nende ees ikka seisma. (VT)
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)