10 ja 50 aastat tagasi
1. veebruar 2020, 00:00
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Ärge unustage pensionäre!
1969. aasta oli põllumeestele küllaltki tujukas ja närvesööv, kuid tulemused lubavad tehtuga siiski rahul olla. Teraviljasaak oli rajoonis rekordiline, karjasaadusi toodeti ja müüdi riigile eelmisest aastast rohkem. Kõige selle tulemusena kasvasid majandite tulud, on miljonäre ja multimiljonäre. Töövõimeliste kolhoosnikute sissetulek suurenes. Kaasaegsel põllumehel on võimalik oma kodu korraldada: televiisoreid osta, möbleerida oma tuba niisamuti, kui teeb seda linnaelanik jne. Maa- ja linnaelanike vahel kaob erinevus ka riietuses. Saab ju karjatalitaja lasta endale õmmelda moodsa kleidi, ei põlga ta ka 500-600-rublast kasukat ning annab avalduse auto ostmiseks. See kõik on hea. Aga kas kõik elavad nii? Ei. Selleks andis kinnitust rajooni kolhoosnikute pensioneerimiskomisjoni kontrollretk koos sotsiaalkindlustusosakonna töötajatega.
Paljud kolhoosiesimehed ja sovhoosidirektorid on nõus panema neid vanu, kes on jäänud üksinda, hooldajata, vanadekodusse. Ent vanad keelduvad sinna minemast. Nende oma kätega ehitatud kodu, kõige õnnelikumate hetkede koht, on saanud nii armsaks, et nad tahavad seal edasi olla. Las nad siis elavad oma kodukohas! Tehkem nende majad elamiskõlblikuks, harigem aiamaad, viigem küttepuud, andkem piima ja teisi toiduaineid. Rakvere Rajooni TSN istungjärk soovitas maksta pensioni juurde pensionäridele, kel on halb majanduslik seisukord.
10 aastat tagasi
Mõedaku avas maratonide sarja
EMT Estoloppeti pikamaasuusatajate sarja avamaratoniks kuulutatud Viru maraton startis pühapäeval Mõedakul üle mitme aasta kalenderplaanis ette nähtud ajal. Varasematel talvedel kimbutanud lumepuudus sundis Viru maratoni korraldajaid suurt suusasõitu Mõedaku radadel aina kevade poole lükkama ning avamisau teistele jätma. Tänavugi mängis ilm lumerohkuse kõrval vingerpussi: võistluspäeva hommikul üle Eesti möllanud lumetuisk takistas maratonisõitjate päralejõudmist. Mõedakule lähenedes venis autoderivi ligi kilomeetri pikkuseks ning 26. Viru maratoni korraldajad lükkasid suusatajatele vastu tulles stardi poole tunni võrra edasi. Eks see lõi natuke ettevalmistuse sassi, aga pole hullu, meil pole kiiret kuhugi, leppisid viivitusega suuremate arvudega rinnanumbreid kandnud maratonisõitjad neile ettenähtud stardipaigas kohta sisse võttes. Stardikanga ülestõstmise eel suusatajate keskel ringi liikudes ja igast Eesti otsast ning välismaaltki Virumaale tulnud suusatajaid kõnetades lõi süda iseäralikult põksuma. Hinges oli sama ülev tunne nagu laulupeol. “Eks see maraton olegi üks suur suusarahva pidu,” muheles suusatajaid starti suunanud ja hiljem esimeselt 25 km pikkuselt ringilt tulnud sõitjatele pika laua taga kehakosutust jaganud legendaarne Uhtna suusatreener Jüri Kruus.