10 ja 50 aastat tagasi
29. veebruar 2020, 00:00
10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Kui laulurahvas kokku sai
Korraldada kõigi Rakvere kooride kohtumine – niisugune mõte liikus juba ammu. Asi sai teoks möödunud reede õhtul. ETKVL-i Rakvere KIT-i klubisse tulid kokku rajooni kultuurimaja nais- ja segakoor, KIT-i klubi mees- ja metsamajandi segakoor. Külla olid kutsutud ka Rakvere koorilaulu alustalad Jaan Pakk ja Aleksander Veevo.
Kui koguneti ühislauluks, jätkus lauljaid lavalt poolde saali. “Kohe nagu noor laulupidu,” oli keegi vaimukas. Olav Leps lõi avalauluna lahti “Koidu”. Läks, ja mitte halvemini kui suvel suurel peol. Isegi Tormise “Laulu algusega” saadi hakkama. Laulu “Mu isamaa on minu arm” nõuti juhatama Jaan Pakku. Kui oli pisut keelt kastetud ja keha kinnitatud, esines juba iga koor üksinda. Pärast suurt juubelilaulupidu oli mõndagi juurde õpitud. Lauldi ka laule, mis kunagi ei vanane. Seekord siiski ainult endale, sest koos olid vaid lauljad, publik puudus. Ei puudunud ka asjakohane viktoriin. Ega iga võistkond osanudki kirja panna kõiki Jaan Paku loodud laule. Mõni ei teadnud, mitu laulu on loodud Rakvere rajooni kohta. Igatahes olid auhinnad vaevaga teenitud. Pisut jalakeerutust ja jälle laulu. Kuis siis teisiti. Kokku tuli ju laulurahvas.
Kirjutas J. Mets.
10 aastat tagasi
Virumaa kirjandusauhind läks Soome
Esimest korda Virumaa kirjandusauhinna ajaloos tõusis pjedestaalile tõlketeos – soomlasest estofiili Juhani Salokandle targalt, haaravalt ja lihtsalt kirjutatud monograafia “Jaan Kross”. Viiekordse Virumaa kirjandusauhinna laureaadi Jaan Krossi teoste tõlkija, nende uurija ning kirjaniku elu ja mõttemaailmaga suhestaja Juhani Salokandle raamatu väärtustena tõsteti esile, et autor julgeb rääkida suurest kirjanikust lihtsalt, kirjutab keerulised asjad lahti targalt, lühidalt, selgelt ja haaravalt ning heidab eesti kirjandusloole värskeid pilke, mis ärgitavad kohati autoriga vaidlemagi. “Soomlane julges ja tegi meie eest selle töö ära – defineeris Krossi,” tõdes Virumaa kirjandusauhinna üks asutajaid Ilme Post. “Et see raamat kokku saada, ei võtnud ta lihtsalt Krossi teoseid järjest analüüsida, vaid käis kirjanikuga intervjuusid tegemas,” hindas ta ladusalt kirjutatud teose süvitsi minevalt töist tagamaad.
“Salokandle teos meeldib mulle kui õpetajale, sest Jaan Krossi loomingut lahti rääkides teeb ta ära tänuväärse töö. Tähelepanuväärne on seegi, et teoses on kesksel kohal Jaan Kross, kirjutaja isik ei tule kusagil esiplaanile. See on äärmiselt sümpaatne, sest tihtipeale kipub sellistes raamatutes kirjutaja mina liiga esile tulema,” arvas Rakvere reaalgümnaasiumi emakeeleõpetaja Riina Rohtung.