Lahkus Rakverest pärit motolegend

Vambola Helm. Foto: Eesti motospordi föderatsioon

Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni teatel lahkus 29. veebruaril 85-aastasena motolegend Vambola Helm.

2. mail 1934 Rakveres sündinud Vambola Helm alustas motospordiga tegelemist 1950. aastal Tallinnas Tööjõureservide motoklubis, kus ta juhendajateks olid Olev Kaseorg ja Johannes Tomson. Edu motoradadel oli kiire tulema ja juba 1953. aastal täitis ta NSV Liidu meistersportlase normatiivi.

NSV Liidu ringrajasõidu meistrivõistlustel võitis Vambola Helm seitse meistritiitlit, lisaks ühe hõbemedali ja kümme pronksist autasu. Hipodroomisõidus krooniti ta kolmel aastal Nõukogudemaa tšempioniks, millele lisandus kolm pronksi. Eesti meistritiitleid võitis ta viiel motoalal kokku 20. Aastatel 1958 ja 1964 võitis ta hipodroomisõidus Erich Tomsoni rändauhinna. 1965. aastal tuli mees, kelle hüüdnimeks oli Vamps, esimese Eesti mootorrattasportlasena NSV Liidu rahvaste spartakiaadi võitjaks, seda ringrajasõidus.

Mitmekülgne motosportlane võidutses Kalevi suursõidul neljal korral, lisaks oli ta Jõu suursõidu võitja motokrossis ning Jõu meister talimotokrossis. 1968. aastal sai Vambola Helmist aumeistersportlane ning 1971. aastal oli ta Eesti aasta parim meessportlane. Samal aastal anti talle spordiühingu Jõud auliikme staatus.

Võistlusspordist loobumise järel pani ta 1974. aastal tehases Teras aluse külgvankriga ringrajatsiklite ehitamisele. Ajavahemikul 1978–1991 oli Vambola Helm ALMAVÜ keskautomotoklubis söerajasõidu treener ja mehaanik. 1984. aastal valmis tema initsiatiivil Tabasalus speedway ehk söerada ja tema käe all sirgus mitu hilisemat edukat motosportlast.