Lääne-Virumaal tuvastati esimesel inimesel koroonaviirus

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Eestis on tuvastatud 171 nakatunut. Foto on illustreeriv.
Eestis on tuvastatud 171 nakatunut. Foto on illustreeriv. Foto: Thomas Trutschel/photothek.de via www.imago-images.de/imago images/photothek

Ida-Viru keskhaiglas tehtud analüüs tuvastas Lääne-Virumaal esimesel inimesel koroonaviiruse.

COVID-19 positiivse analüüsi andis Tapa inimene. Haiglaravi ta ei vaja. Virumaa Teatajale teadaolevalt on tegemist naisega, kes sai koroonaviiruse kokkupuutel haigega. Ta jäi ta kohe koju karantiini ja tegi tööd kodukontorist. Niimoodi talitas ka tema elukaaslane, kellel pole COVID-19 viirust tuvastatud. 

Tänaõhtuse seisuga on Eestis koroonaviirusega nakatunud 171 inimest. Positiivsetest proovidest on kaheksa võetud Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal.

Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus praegu terviseameti, Tartu ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.

Koroonaviirus COVID-19 on levinud Euroopas kiiresti. 27. veebruaril teatati esimesest haigestunust Eestis. 

Arvestades viiruse üha laialdasemat levikut, on terviseamet otsustanud, et kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine pole enam otstarbekas, tervishoiuteenuse ressursside säästmiseks ja elutähtsate teenuste tagamiseks keskendutakse riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.

Eesti tervishoiusüsteem on epideemiaga toimetulekuks sotsiaalministri korraldusega üle viidud teisele valmisoleku tasemele, mille kohaselt saavad tervishoiuasutused võimaluse plaaniline ravitegevus edasi lükata ja keskenduda raskelt haigestunud inimeste ravimisele. Ka kiirabi keskendub oma töös eelkõige raskete haigustunnustega inimeste teenindamisele. 

Terviseamet ei pea enam otstarbekaks jagada riike koroonaviiruse leviku mõttes riskipiirkondadeks, sest viirus on levinud igasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Praeguseks on kõrge risk nakatuda igal pool rahvarohketes kohtades, seetõttu soovitatakse reisimist ja rahvarohketes kohtades viibimist vältida.

Terviseameti riskihinnangu seisukohalt on haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus keskmine.

Välismaalt saabunutel ja nakatunuga kontaktis olnud isikutel tuleb 14 päeva jooksul püsida kodus, vältida kontakte teiste inimestega ja jälgida oma tervist. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitatakse sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistada 112.

Sümptomite avaldumisel ei ole õige minna perearsti vastuvõtule ega haigla erakorralise meditsiini osakonda. Haigustunnused on sarnased paljude viirushaiguste puhul ja haigena ringi liikudes võidakse nakatada teisi.

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks on valitsus otsustanud kehtestada Eestis eriolukorra ning rakendada erimeetmeid, näiteks viiakse õppetöö alates esmaspäevast üle üle kaug- ja koduõppevormile. Kõik avalikud kogunemised on keelatud. Kuni 1. maini on muuseumid ja kinod suletud, teatrietendused, kontserdid ning konverentsid jäävad ära. Spordivõistlused on keelatud 1. maini.

Valitsus teatas laupäeva õhtul, et Hiiumaa, Saaremaa, Muhumaa, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saarele on lubatud reisida üksnes saartel alaliselt elavatel inimestel. Ühtlasi anti korraldus sulgeda spordisaalid, spordiklubid, jõusaalid, saunad, spaad, ujulad, basseinid, veekeskused, päevakeskused ja laste mängutoad üle Eesti, sealhulgas hotellides ja majutusasutustes.

Koroonaviiruse COVID-19 riskirühma kuuluvad eakad, erivajadustega inimesed, krooniliste haigustega inimesed, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad.

Lisainfot leiab SIIT

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles