Tanel Liiv: “Politseinik on täpselt samasugune inimene”

Korrakaitsja Tanel Liiv soovitab kriisiajal mitte olla kogu aeg toas, vaid käia väljas, kohtades, kus ei ole palju rahvast. Foto: Politsei

Korrakaitsjad teevad keerulistes oludes tänuväärset tööd. Politseinik Tanel Liiv annab mõned soovitused, mida tasub inimestel tähele panna.

Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik välijuhi ülesannetes Tanel Liiv on korrakaitsja mundrit kandnud 13 aastat. Tema hinnangul on politseinikel, kes suhtlevad väga paljude inimestega, kogu aeg suur tõenäosus mingisse haigusesse nakatuda, mitte ainult kriisi ajal.

Praegusel ajal on paslik küsida, kuidas teie kolleegid, patrullid, end tunnevad.

Praegu ma otseselt ei näe, et meeleolumuutust oleks, küll aga kaitseme end suuremal määral. Motivatsioonilangust ei ole ja kõikidele väljakutsetele, mis on prioriteediks pandud, me reageerime. See on meie töö lihtsalt.

Seda on hea kuulda, aga hiljuti tuli uudis, et kahjuks on teie kolleeg Võru politseijaoskonnast haigestunud koroonaviirushaigusse. Mis mõtteid see tekitas?

Politseinik on täpselt samasugune inimene. Kõik me rakendame lisameetmeid, kuid see ei tähenda seda, et me ei pruugi seda haigust saada. Meil, kes me suhtleme väga paljude inimestega, on suur tõenäosus mingi haigus saada või muud moodi ohtlikku olukorda sattuda. See on isegi hästi läinud, et teadaolevalt vaid üks on haigestunud. Loodan, et neid rohkem ei tule.

Prefekt ütles, et hulk meetmeid on teie kaitseks kasutusele võetud. Kirjeldage seda, kuidas tänane päev viirusele eelnenud päevadest erineb: tulete tööle, desovahendid on kohe kabineti ukse ees, pärast seda telefoniintervjuud käite käed korraks üle ...

Tegelikult on meile juba ammustest aegadest antud kasutada desopudelid, mis käivad vormiga kaasas. See ei ole seoses koroonaga, vaid me puutume iga päev igasuguste inimestega kokku ja desovahendid on meil juba aastaid olnud. Ainuke erisus on võibolla see, et kolleegidega kätlema ei kipu. Muidu tervitame samamoodi, räägime juttu.

"Siit ka inimestele soovitus, et kui näete terviseraja ääres rohkem kui kümmet autot, siis ei tasu sinna minna."

Tanel Liiv, Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik välijuhi ülesannetes

Töö ajal inimestega suhtlemiseks on meile antud respiraatorid, lisaks kasutame kummikindaid, vajaduse korral ka kaitseprille. Tavalises olukorras me autoga ringi sõites kindaid käes ega respiraatorit ees ei hoia.

Kas teile kehtib samuti see nõue, et vähemalt kaks meetrit olgu inimeste vahel?

Kui olukord ei nõua lähemale minemist, siis hoiame ka meie distantsi. Aga kui hakkame näiteks inimeste andmeid selgitama, dokumente kontrollima, siis on viisakas ikkagi neile lähedale minna. Aga sel juhul kasutame kindlasti maski ja teisi kaitsevahendeid.

Kas teete ka võrreldes nii-öelda eelmise eluga väikeseid valikuid, et kõiki bomže kinni ei pea, ja kui õigusrikkumine pole näiliselt oluline, siis ei sekku?

Kindlasti mitte. Meie tööpõhimõtteid ei muuda. Lihtsalt ongi töö tegemiseks mõeldud täiendavad abivahendid. Me ei saa jätta näiteks külmal ajal inimest tänavale vedelema lihtsalt sellepärast, et ta võib olla haige. Me reageerime nagu ikka – igale olukorrale. Kas igat sündmust on mõistlik menetleda, see on menetleja otsustada. Aga rikkumist nähes me kindlasti reageerime.

Kriisidega käib kaasas kuritegevuse tõus, suisa marodöörlus eraldi kuriteoliigina. Ida-Virumaal pididki ühes vallas juba noortekambad kogunema ja lõhkuma. Kuidas Lääne-Virumaal on?

Lääne-Virumaal pole küll kuulda olnud, et oleks pidanud selliste kampadega tegelema. Küll aga on selline suunitlus, et kui näeme alaealiste kogunemisi, siis me vestleme nendega ja püüame nende poolt mõistvat suhtumist leida. Anda neile infot, et sellises olukorras ei ole mõistlik tekitada suuri kogunemisi.

Läinud pühapäeval oli mitmel populaarsel matkarajal palju inimesi, sealhulgas Viru rabas. Sain aru, et politsei ei tõlgendanud seda organiseeritud kogunemisena, sest rahvast oli spontaanselt rohkem kokku tulnud, kui valitsuse kriisikomisjon oli soovitanud.

Oleme selles suhtes teadlikumad. Kohalikul tasandil käib koos kriisikomisjon – kui millelegi on vaja reageerida või kuskile ressurssi juurde panna, siis teeme seda koostööpartneritega. Siit ka inimestele soovitus, et kui näete terviseraja ääres rohkem kui kümmet autot, ei tasu sinna minna. Siis tuleks leida vähem külastatav koht. Ka ma ise püüan vabal ajal mitte ainult kodus istuda, vaid looduses käia. Aga siis valin selliseid kohti, kus saab rahulikult olla.

Kui suurt rahvamassi või kui palju autosid parklas pean nägema, et sellest tuleks politseile teada anda?

Kui räägime Viru rabast, siis seal on ohumärk juba kümmekond autot. Aga poodide parklatesse neid autosid kindlasti tekib. Oleme kuulnud, et kohalikud omavalitsused tahavad kehtestada ka mingeid piiranguid. Et teatud vanusegrupid saaksid poodides käia. Siis võiksid kogunemiskohad ka juba poodide parklad olla. Poodides on ka teised meetmed kasutusele võetud.

Kui uudiseid uskuda, siis poodidest kadusid esimestena tualettpaber ja alkohol. On perevägivalla ja üldse alkoholiga seotud juhtumid sagenenud?

Nende päevade jooksul ei ole küll täheldanud, et midagi oleks oluliselt muutunud. Tundub isegi, et inimesed on teadlikumaks saanud ja alkoholiga seotud juhtumeid on suhteliselt vähe. Aga see on hetkeseisuga. Praegu Lääne-Virumaal küll mingeid ohumärke pole.

Kas tahate ise midagi lisada või rõhutada, mida ma küsida ei osanud?

Olen Rakveres märganud, et liikumist ja liiklust on vähem, mis on väga positiivne. Aga inimesed ei saa kogu aeg toas istuda, värsket õhku on ka vaja hingata, selleks tuleks valida vähem rahvarohkeid kohti. Ja püsige terved! Loodame, et elame ilusti selle viiruspuhangu üle.