Suurtükiväelased harjutasid lahinglaskmistel erialaseid oskusi

Kaitseväe keskpolügoonil toimus suurtükiväepataljoni laskeharjutus Kahur Varus 2020, kus pandi proovile pataljoni kõikide erialade esindajad. Foto: Eesti Kaitsevägi

Sel nädalal toimus kaitseväe keskpolügoonil suurtükiväepataljoni laskeharjutus Kahur Varus 2020, kus pandi proovile pataljoni kõikide erialade esindajate kiirus, täpsus ja nutikus.

Laskeharjutuse eesmärk oli õpetada 122mm haubitsate relvameeskondi tegutsema efektiivselt ning tabama koordinaatmeetodil viie kuni üheksa kilomeetri kaugusel olevaid sihtmärke. Harjutusest võttis osa üle 200 kaitseväelase suurtükiväepataljonist ning Kaitseväe Akadeemiast. Lisaks andis harjutus pea 80-le luurekompanii ajateenijale võimaluse tulejuhtimist praktiseerida.

Laskmiste korraldaja kapten Tanel Tatsi ütles, et tänapäeva lahinguväljal on kaudtuleüksuste positsiooni avastamine vastase jaoks üks prioriteetidest. "Meid otsivad praktiliselt kõik – luurajad, UAV operaatorid – aga kõige intensiivsemalt otsivad meid vastase kaudtuleradarid, mis skaneerivad taevast ning niipea kui sinna jõuab lendav mürsk, teevad nad ballistilise trajektoori põhjal selgeks haubitsa aukoha."

Kaudtuleüksuste asukoha selgitamine ning seejärel vastutule avamine toimub soodsate tingimuste olemasolul kuni 10 minuti jooksul. Just niipalju anti harjutuse viimasel päeval sõduritele aega, et nad pärast tule avamist positsioonilt eemalduksid ning seejärel end juba järgmises kohas tulekäsu täimiseks valmis paneksid.

"Staatilistel lahinglaskmistel on sõduril küll palju lihtsam oma ülesannet täita – haubitsaid on vaja vaid ühe korra paigale sättida ning harjutuse lõppedes veoauto taha haakida. Sellel laskmisel oleme me saanud seda protseduuri drillida kümmekond korda. Tulemuseks veelgi tugevamaks kasvanud meeskonnavaim, paranenud kiirus ja valmisolek tegutsemaks päris olukorras," ütles tulemeeskonna ülem nooremseersant Jüri Kallaste, kelle sõnul oli harjutus adrenaliinirohke ja põnev.

Suurtükiväelaste tulekäsu täitmise protsess algab tulejuhtidest, kes leiavad vastase ning edastavad tuletellimuse juhtimiskeskusele, kes omakorda annab tulekäsu arvutajatele. Arvutajad, võttes arvesse mõõdistajate andmeid relvade asukohast ning meteoroloogidelt saadud ilma hetkeseisu, saadavad relvameeskondadele ülesande sooritamiseks vajaliku informatsiooni. Relvameeskonnad panevad paika laskesuuna, tõstenurga, laskemoona tüübi ja koguse ning avavad tule. Tulejuhid näevad omakorda tabamuse täpsust ning kannavad tulemustest ette juhtimiskeskusele. 

Eduka ülesande täitmise võti peitub kapten Tatsi sõnul koostöös. "Koostöö erinevate erialade, meeskonnaliikmete, erinevate indiviidide aga ka rühmade vahel. See kõik peab sujuma veatult, et me saavutaksime vastavad normatiivid ja jõuaksime aegadesse. Ja me oleme sellele väga lähedal – kiirus, pädevus ja vilumus on sõduritel juba päris hea, järgnevatel nädalatel lisandub sinna ka kogemus ning lihasmälu."

1.jalaväebrigaadi suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskuseks kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.