Käsundusleping kahandab mitmel rindel tegutsejate sissetulekut

Varem nii kaunilt lehvinud triibulised seelikud on praegu varna riputatud, tantsukavad pooleli jäänud ja -sammud lõpuni lihvimata. Foto: Meelis Meilbaum

Rohkem kui kuu aega kestnud eriolukord on käsunduslepinguga töötavate inimeste puhul toonud päevavalgele sellise töösuhte negatiivse poole. Paljud neist töötajaist on arvestanud lisasissetulekuga ja põhitöölgi sellevõrra väiksema koormuse valinud, eriolukorras jääb aga täiendav raha kahjuks saamata.

Nii laste kui ka täiskasvanud harrastajate näiteringe juhendava Tiina Rummi sissetulek sõltub paljuski viiest käsunduslepingust. Hommikupoole töötas ta käsunduslepingu alusel koolilapse tugiisikuna ja siis olenevalt nädalapäevast juhendas maakonnas näiteringe. Nii jõudis ta korra nädalas Viru-Nigulas, Sõmerul ja Tapal käia ning päeval Rakveres õpilastega teksti harjutada.

“Alati on võimalik valida ka mingi stabiilsem lahendus, kuid see pole minu elustiil,” rääkis Tiina Rumm. “Õnneks märtsi järel ei olnud olukord veel väga valus ja tasud laekusid nii nagu varem.”

Tugiisiku leping Rummil küll jätkub, aga kui kontakttunde pole, ei saa midagi aruandesse märkida ning palk jääb samuti saamata.

“Sõltun paljuski kulkast (kultuurkapitalist – toim.). Ise tuleb asjalik olla, projekte kirjutada ja loomestipendiumi taotleda,” ütles ta.

Linnanoorte näitetrupp, mis on Rummile kõige hingelähedasem, tegutseb projektipõhiselt. “Tükk oli valmis ja pidime sõitma Saaremaale ülevaatusele, kui viirusehoiatus keelu peale pani,” kõneles lavastaja. Ta toidab oma emotsioone uue repertuaari jaoks näidendite tõlkimisega ja loodab, et sügisel kohtub uuesti kõigi oma näiteseltskondadega, kes oma erinevustega raha asemel tema elu rikastavad.

Praegu on maakonnas selleks hooajaks ringijuhtidega lepingud lõpetanud Viru-Nigula, Haljala ja Väike-Maarja vald. Lepingud kehtivad Kadrina ja Rakvere vallas.

Samuti on kaitstud Rakveres tegutsevad kollektiivid, kes saavad tegevustoetust ja otsustavad ise, kui suur osa sellest arvestatakse kollektiivi juhendaja palgaks.

Hiljuti toimus videokoosolek, kus maakonna kultuuritöötajad koos Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu haridus- ja kultuurispetsialisti Ingrid Pärnamäe ja Lääne-Viru rahvakultuurispetsialisti Annika Aasaga olukorda arutasid.

“Suur mure on veel tuleviku pärast,” rääkis Ingrid Pärnamäe, “keerulisse olukorda sattunud omavalitsused peavad tegema raske otsuse, millele järgmisel hooajal kulutusi teha.”

Pole kindel, kas kõik kollektiivid üldse saavad jätkata. “Järgmisel aastal algab uue laulu- ja tantsupeo ettevalmistusprotsess, ja kui kollektiivi rahastada ei saa, on see väga kurb,” nentis Pärnamäe ja lisas, et muretseb samuti näiteringide pärast, kellel on tavaliselt just aprillis-mais esietendused. Mitu kuud on vaeva nähtud, et lavastused vaataja ette tuua.

Esteetika- ja tantsukoolis on käsunduslepinguga töötajaid vähe.

"Alati on võimalik valida ka mingi stabiilsem lahendus, kuid see pole minu elustiil."

Tiina Rumm, näiteringi lavastaja

“Need, kes on, teevad seda põhitöökoha kõrvalt, sest töö spetsiifika tõttu on koormus väike,” kõneles koolijuht Merje Poom ning avaldas lootust, et kõik omavalitsused ei lõpeta kooli igakuist toetamist.

Põhikohaga inimesed vajavad tasustamist, et meeskonda koos hoida ja sügisel tegevusega jätkata. “Praegu ei ole aeg hädaldada. Tuleb leida uusi väärtusi ja edaspidi targalt tegutseda,” lisas koolijuht positiivselt.

Aqva Hotels OÜ on sõlminud mõned käsunduslepingud konkreetsete ja kindlapiiriliste tööde tegemiseks.

“Oleme olnud käsunduslepingute osas üsna konservatiivsed. Inimene on meile alati ise kinnitanud, et tal on olemas põhitöökoht. Pensionärid ja õpilased on samuti huvitatud lisatööst,” ütles personalijuht Tiina Teska.