Raudteel arenevad asjad vaevaliselt
17. aprill 2020, 00:00
Kuigi tänapäeval on “porgandid” rongisõidu kiireks ja mugavaks muutnud, on probleem selles, et rongid ei peatu Rakveres alati mitte just kõige paremal ajal. Sama probleem oli ka 90 aastat tagasi.
Kiirema rongiga sai 90 aastat tagasi Rakverest Tallinnasse üllatavalt ruttu, vaid enam kui kahe tunniga. Aga oli ka võimalik märksa kauem rauast teed mööda loksuda. Nii sõitsid rongid Rakverest Narva kaks ja pool kuni kuus tundi. “Raudteede valitsuses on praegu käsil suvise raudtee rongide sõiduplaani koostamine, milline hakkab maksma 15. maist alates. Uue sõiduplaani järele on ette näha mõningaid muudatusi rongide liikumises Rakvere–Narva liinil.
Kõigepealt on muudetud hommikuse Tallinna poole mineva kiirrongi sõiduplaani. Alates 15. maist sõidab tähendatud rong Rakverest välja kell 7.09 min. hommikul ja jõuab Tallinna kell 9.44, seega pool tundi varemalt kui senini.
Senise “piimarongi” asemel pannakse Tallinna–Narva vahel liikuma üks kiirema käiguline rong, mis väljub Tallinnast kell 8.55, Rakverest kell 11.29 ja jõuab Narva kell 13.50. Narvast väljub rong Tallinna poole kell 14.20, Rakverest kell 16.40 ja jõuab Tallinna kell 19.08.
Uuena pannakse käima üks paar ronge Narva–Rakvere vahel. Rakverest väljub rong kell 15.00 ja jõuab Narva kell 20.57. Narvast väljub rong kell 9 ja jõuab Rakverre kell 14.35. Öösiste postirongide ja ka õhtuse Narva poole mineva kiirrongi liikumise aeg jääb endiseks.
Suvekuudel, 1. juunist kuni 31. augustini, on käigus n. n. suvitusrongid. Rong väljub Tallinnast laupäeviti kell 13.45, Rakverest kell 15.55 ja jõuab Narva kell 17.55. Tagasisõit Narvast sünniks esmaspäeval kell 1 öösel, Rakverest kell 4.33, jõuab Tallinna kell 7.50.
Kuigi suvise sõiduplaani maksma hakkamisega pannakse liikuma suurem arv ronge, ei too uus sõiduplaan siiski suuremaid paremusi. Ühenduse pidamine Narvaga tuleb küll kergem, kuid Tallinna ja Tartuga muutub ühenduse pidamine veelgi viletsamaks.
Senini oli võimalus õhtul kell 6.45 min. Tallinnast väljuva Riia kiirrongiga välja sõites Rakverre jõuda kiirkaubarongiga õhtul kell 10.20, kuid uue sõiduplaani maksma panemisega jäetakse see rong ära ning Rakvere reisijad peavad kasutama kas kell 15.30 Tallinnast Narva poole minevat kiirrongi ehk Tallinnast välja sõitma öösise postirongiga.
Kuidas raudteevalitsus mõnikord rongide sõiduplaane kokku seab, näitab ilmekalt juhtumus nõupidamisel, millest osa võtsid ka omavalitsuste esitajad. Nii nõudis Paldiski esitaja, et üks rong Tallinna–Paldiski vahel ära jäetaks, kuna seal ronge liiga palju ning veidi hiljem Tallinnast väljuv rong eelmisest teel mööda läheb. Paldiski esitaja nõudmine leiti täiesti õige olevat, kuid raudteevalitsus sarnast olukorda varemalt ise ei märganud,” kirjutas Virumaa Teataja 1930. aasta 15. aprillil.
Peaaegu sajandiga on rongid muutunud poole kiiremaks, aga sõiduplaan on vähemalt Rakvere inimeste jaoks küll suhteliselt sama õnnetu. Natuke parem vahest tollasest küll, aga poole parem kindlasti mitte.
Järgmisest, 18. aprilli lehenumbrist saab aga lugeda, et 1. maist 1930 tõusevad rongipiletite hinnad kümnendiku võrra. Pilteite hinnatõusust tuleva raha otsustas valitsus kasutada hoopis maanteede seisukorra parandamiseks.
Riigivanem käis teedega tutvumas
Riigivanem Otto Strandman ja teedeminister August Jürman käisid 1930. aasta 14. aprillil veeteede ja ehitusasjade eriteadlaste saatel Võsul, et tutvuda olukorraga Võsu sadamasilla ehitamisel ja teede seisukorraga Virumaal.
Nimelt oli varem otsustatud Võsule uus sadamasild ehitada, et laevad suvituskohale hõlpsamalt juurde pääseksid, ning kivid ja palgidki olid Võsu randa valmis veetud, kuid Tallinna–Võsu laevaliin likvideeriti suure kahjumi tõttu ning seepärast langes ka otsene vajadus sadamasilla järele ära.
Kohalikud inimesed pooldasid siiski uue muuli rajamist, supelsaksad olid aga selle vastu, sest see pidi tulema keset supelranda. Nagu tänaseks teame, jäi sadamasild ehitamata ning aastaid kasutati uue muuli jaoks kavandatud kohast poole kilomeetri kaugusel asuvat vana tellisetehase muuli.
18. aprilli Virumaa Teataja kirjutas, et uue sadamasilla ehitamine lükkub küll määramata ajaks tulevikku, kuid teedeministeeriumil oli kavatsus panna käima bussiliin Tallinnast Võsule, mis märksa hõlpsamini teostatav. Virumaa teedega jäid aga riigivanem ja teedeminister väga rahule. “Kruusa on rohkem veetud välja kui mujal. Talvisel kruusaveol on heade külgede juures see halbtus, et paneb kitsad teed kinni. Teehöövlid ei saa korralikult hööveldada ja läbisõit on takistatud,” kirjutas ajaleht.
Anti ka teada, et teehöövlid, mis tollal veel täiesti uudsed masinad, olid kõikjal tööl ning riigiteed oli plaanis sama nädala lõpuks korda saada.
“Höövlitest loodetakse teedeparanduse alal häid tulemusi, mida tõendavad ka senised kogemused. Kruusa laotamisega loodetakse teha algust juba 1. maist peale,” teavitas Virumaa Teataja.
Teedeminister lubas raha leida selleks, et Virumaa teid kraavitada, sest paljud Virumaa teed olid rajatud otse pinnasele ja kippusid niiskel ajal mülkaks muutuma.