Riik jagab teede toetusraha linnadele ja valdadele topelt

Teehoiuraha saab kasutada nii tänavaaukude lappimiseks kui ka kruusateede mustkattega sillutamiseks. Foto: Elmo Riig

Lisaeelarvega poetub toetusfondi kaudu omavalitsuste rahakottidesse 30 miljonit eurot teederaha, mis tähendab sisuliselt tänavuse teehoiuraha kahekordistumist.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla rääkis, et omavalitsusliidud on teederaha suurendamist nõudnud juba tosin aastat. “Ja nüüd lahendas COVID-19 selle probleemi paari kuuga,” lausus vallavanem.

Tema sõnul on teede korrashoid mureks igas Eesti omavalitsuses, olgu siis linna-valla rahakott kui paks tahes.

Väike-Maarja valla igaaastane riigilt saadav teede korrashoiu toetus on umbes 355 000 eurot, millele lisaeelarvega umbes sama palju juurde saadakse. “Meil on projektid ootel, teehoiukavas pidime väga palju maha kratsima, et eelarvesse mahuks,” kinnitas Kesküla. Nüüd saab aga vähemalt mõne esialgu kõrvale jäetud teejupi korda teha.

Tapa vallavanem Riho Tell märkis, et Tapa vallale tähendab see otsus lisaraha üle 450 000 euro. “Ei oska kohe kuidagi nuriseda,” ütles ta muiates.

Tell sõnas, et selle rahaga saab päris palju ära teha ning teisalt ka ettevõtetele tööd anda. “Eks see ju asja mõte tegelikult ongi,” tähendas Tapa vallavanem.

"Nüüd lahendas COVID-19 selle probleemi paari kuuga."

Indrek Kesküla, Väike-Maarja vallavanem

Nii nagu mujalgi, on Tapa vallas vajadus teid korrastada võimalusest märksa suurem. “Eks me vaata, millise objekti teehoiukavast ette võtame, ootel on neid päris palju,” sõnas Riho Tell.

Rakvere abilinnapea Rainer Miltop ütles, et kilkama võib siis hakata, kui raha ükskord käes on. “Aga investeeringuid tuleb teha ning omavalitsused ja riik peavad niiviisi ettevõtlust aitama,” lausus Miltop.

Rakvere osa jagatavast 30 miljonist eurost jääks 400 000 euro kanti. “Kohti, kuhu seda kulutada, on küll ja veel,” ütles abilinnapea. Samas muretses ta aga selle pärast, mis suunas hakkavad liikuma ehitushinnad. “Praegu on ilmvõimatu öelda, kas hinnad langevad või löövad niisugused rahasüstid hoopis hinnad üles,” tähendas Rainer Miltop.

“Tänavu õnnestus kohalikele teedele kuluvat toetusraha lisaeelarvega kahekordistada,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab. “Omavalitsuste ning Eesti linnade ja valdade liidu üks põhilisi eelarvetaotlusi on olnud teedehoiutoetuse suurendamine. Lisaks sellele, et inimesed saavad paremini liikuma, mõjub teede remont hästi majanduse käigus hoidmisele,” lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitati Postimehele, et teederaha suurendamine ei ole seotud riigi sooviga anda osa riigiteedest üle omavalitsustele. Teede üleandmise kava on praegu koroonakriisi tõttu külmutatud, kuid pärast eriolukorra lõppemist võetakse see uuesti päeva­korda.