Nädala kaja: pretsedenditu hetke valitseja

Jete Eevald
, ajakirjanik
Copy
Jete Eevald.
Jete Eevald. Foto: Vladislav Musakko

Kõik me oleme šokeeritud. Algne probleem on kujunenud paratamatuseks. Saabunud on pretsedenditu hetk, mida valitseb teadmatus. Või siiski?

Šokeeritud ei ole me praeguse valitsuskoalitsiooni väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministritest, keda on silme eest napilt vähem kui aasta jooksul läbi jooksnud koguni kolm, neljas starti asunud. Sest kui keemiat ei ole, nagu sõnas siseminister Mart Helme järjekorras kolmandat ministrit Kaimar Karu ametist tagandades, ei ole vist mõtet seda ka etendada. Samuti ei vapusta meid nüüd enam kurjakuulutavad prognoosid majandussektoris, sest mingil ajal oleks nendeni niikuinii jõutud.

Hetkeolukorra olematus tooks meieni peagi ülemaailmsed kodumaalt alguse saanud “Teeme ära!” koristustalgud. Varem on aasta-aastalt aina suurema hurraaga hakatud osa võtma vabatahtlikust reostuse kokkukorjamise üritusest loodusruumis. Osavõtt olnuks kindlasti rekordiväärne ka sel aastal, kui vaid massidena koguneda oleks lubatud. Koristamise levik on olnud kiire ja ulatuslik eriolukorra algusest saadik, kuid fookuses on minapilt. Miks on nii, et käitumine muutub riski tunnetades?

Psühholoog Andero Uusberg on riskitaju kohta öelnud: “Psüühikal on kalduvus võtta mõeldavate tagajärgede seast igaks juhuks tõsiselt kõige negatiivsemaid.” Nii juhtus teatavasti ka Tapa vallas, kui abipakkidena mõeldud toidukraami ümber puhkes ootamatult infosõda.

Pole välistatud, et varem aastaid kontoritoolil rabelenud hing leiab õnne hoopis põllutöid tehes.

Ja ega siis pseudoprobleemid igapäevaelust kadunud ei ole. Pole muutunud ka nende mõõtmed. Küünte taha jääb endiselt kättesaadav, mis ei pruugi täna teemaks tulla, nagu juhtub tavaolukorras, kuid on aktuaalne ikkagi.

Samuti jätkatakse tavapärasega olukorrale omaselt erilisel moel. Liikvel on kelmid ja roolijoodikud. Vägivald kodudes ei ole mitte pausil, vaid kogub aina suuremaid tuure, sest abi otsida on keeruline, kui vägivallatseja kehtestatud piirangute tõttu kodust enam väljas ei käi. Ja tegelikult toimuvad mõnes paigas vastavalt võimalustele ka koristustalgud, võimalik, et omavalitsuste enda teadmata. Aga kui rannaliiv saab puhtaks varasema riisumise asemel tehnika abil, võib tehtud töö kevadise suurpuhastuse alla liigitada küll.

Koondamised on viinud nii mõnegi hingelise olude sunnil esialgu ainsa õlekõrrena tunduva tööotsani. Ja kuigi järeldusi on veel vara teha, võib see nii mõnegi jaoks määravaks saada. Pole välistatud, et varem aastaid kontoritoolil rabelenud hing leiab õnne hoopis põllutöid tehes. Pidevalt ummistatud pakiautomaadid on kindlasti nii mõnelegi nutikale heaks hüppeplatvormiks enda ettevõtte loomisel.

Rohkem kui kunagi varem iseendaga aega veetes võime end tabada mõttelt, et ehk polegi paratamatus ilmtingimata hukatus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles