10 ja 50 aastat tagasi
25. aprill 2020, 00:00
Virumaa Teataja 10 ja 50 aastat tagasi
50 aastat tagasi
Õppimine ei tohi rikkuda tervist
Rajooni täitevkomitee istung arutas sanitaar-epidemioloogilise jaama peaarsti sm. Tamme ettekande põhjal koolihügieeni olukorda rajoonis. Rõõmustav oli kuulda, et viimastel aastatel on tervishoid rajooni koolides tunduvalt paranenud. Kooliarstikohad on komplekteeritud ja ravikabinetid vajalikuga sisustatud. Profülaktilisi läbivaatusi korraldatakse igas koolis. Isikliku hügieeni tunnid peetakse kvaliteetselt. Koolide sanitaarpostid ja -salgad on tulnud kolm aastat järjest vabariigis esikohale. Enamikus koolides saavad õpilased sooja toitu. Mõnes koolis valitsevad tingimused, mis kahjustavad õpilaste tervist. Vahetustega töötamise tõttu istub 40 protsenti õpilastest oma kasvule mittevastavates pinkides, mis on keha väärarengu otseseks põhjuseks. Mõnel pool (Annikveres, Muugas, Sallas jm.) ei vasta valgustus nõuetele. Vahel on klassid külmad. Jugaseadistega jooginõude puudumise tõttu on veevarustuseta koolides raskusi joogivee hügieeninõuetele vastava kasutamisega. Paljudes koolides on vähe kätepesukraane. Haridusosakonda, samuti keskhaigla peaarsti sm. Otti kohustati kõrvaldama ilmsiks tulnud puudused koolide töös.
10 aastat tagasi
Passioon jääb mõistmise sisse püsima
Rakvere teater saatis väärikalt Kaduvikku sündmuslavastuse. “Johannese passiooni” mängiti viie aasta vältel kuuskümmend etendust. Nii pikka iga ja nii erksat publikuhuvi poleks esmapilgul elitaarsele luulelavastusele söandanud loota vist keegi. Ometi kõnetas “üksnes” luuletustest koosnev tekst publikut sedavõrd vahetult ja siiralt, samas üldistusjõuliselt, et andis ja annab ka edaspidi vaimset tuge, võimalust süüvida, mõtestada meie musta laega aja vaimu ja sellesama musta lae all usaldada igavikku. Lavastuse ainulaadsuse määras kolme Juhani – Liiva, Smuuli, Viidingu – luuletuste kokkukõla, kompromissitud kirglikud väitlused, lõputud tõeotsingud, sõnamänglev loovus vemmalvärsist võllahuumorini, jõuliste loojaegode kolmainsuse terav traagikataju ning leebuv halastus.
Viimaseid etendusi vaadates süvenes veendumus, et “Johannese passioon” lahkus kõrgvormis. Hüvastijätt kujunes suursuguseks ja stiilipuhtaks. Erilise kõla sai lavastaja Üllar Saaremäe lausutud Juhan Viidingu karge tõdemus: “Meie kukume ja siis on sajaks aastaks lõpp ...” Kirjutas Pille-Riin Purje.