Õppuse Kevadtorm selgroog on murtud

Esimene õppuse nädal Kevadtormil on väliharjutuste näol edukalt seljatatud ning ees ootavad kaitseväe keskpolügoonil toimuvad lahinglaskmised, kus jalaväe- ja lahingtoetusüksuste koostöö pannakse realistlikes lahinguolukordades proovile.

„Tagasiside õppuse esimesele faasile on olnud mitmekülgne ja selle põhjal võib öelda, et väliõppuse osa on õnnestunud,“ ütles väliõppuse faasi üldjuht 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Tarmo Metsa.

„Taktikaliselt on olnud küll mõningasi ebaõnnestumisi, mis on hea kuna oleme saanud sellest õppida ja tuvastada oma nõrku külgi, aga õppus kestab veel ja praegu hoiame oma positsioone edasi ning valmistume vasturünnakuks. Õhutoetus on kohal. Näitame vastasele koha kätte!“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga.

Kevadtormi esimesel etapil harjutati kaitseväe keskpolügoonil toimunud väliõppusel üksuste vahelist koostegevust, millele järgnes lahinguline faas kus kaitsvate üksuste esmane ülesanne oli vastase lagundamine, infiltreerumine vastase tagalasse ja viivitamine. Viimasel paaril päeval tuli pidada ka kaitselahinguid.

Nüüd ootab üksuseid ees taasvarustamine ning juba 2. maist algavad lahinglaskmised üksuste kaupa, mis kestavad kuni 8. maini. Sellest võtavad osa manööverüksused, 21. ja 13. jalaväepataljon, keda ootavad ees pataljoni lahinglaskmised brigaadi juhtimisel, kus neid toetavad erinevad relvaliigid, milleks on pioneerid ja suurtükivägi.

Tänavune Kevadtorm toimub tugevalt vähendatud koosseisus. Selle kohta, kuidas on see mõjutanud ajateenijate väljaõpet õppusel, ütles väliõppuse faasi üldjuht kolonel Tarmo Metsa, et ennekõike on kannatada saanud rahvusvaheline koostöö kõrgemate staapide ja liitlaste vahel. „Samuti ei suutnud me kaasata enda mitmetuhande pealist reservkoosseisu erinevatesse üksustesse, mida on tarvilik teha iga aastaselt,“ ütles kolonel Metsa.

„Samuti on õppuse väiksuse juures kaitseväe keskpolügooni kasutamisel omad plussid ja miinused. Plussiks on see, et tegemist meie enda alaga ja me ei häiri oma õppusega tsiviilühiskonda aga samas on see ka miinus, sest keskkond on üksustele liigagi tuttav ja võib-olla nendele, kes on siin palju harjutanud, ei esita see piisavalt väljakutseid,“ lisas kolonel Metsa.

Kevadtormi õppus on jaotatud kahte peamisse etappi. 25.–30. aprillini toimub väliõppus, mille käigus mängitakse läbi etteantud taktikaline olukord ning 1.–8. maini toimuvad keskpolügoonil üksuste lahinglaskmised, kus treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.

Peale liitlaste ning 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksuste osalevad Kevadtormil ka kaitseliitlased, küberväejuhatus, õhuvägi ja sõjaväepolitsei.

Tagasi üles