Sisukord
Uudised
Paberleht

Valdade tõetund saabub sügisel

2 min lugemist
600 000 eurot, mis ühe kuuga omavalitsuste rahakotist kadus, on üpris hoomamatu summa. Rakvere spordikeskus saaks selle raha eest praktiliselt kogu aasta tegutseda ehk spordihoonet, Rahu halli, tenniseväljakuid ja staadione toimimas hoida. FOTO: Meelis Meilbaum

Aprillis laekus Lääne-Virumaa omavalitsustele eeldatust umbes 600 000 euro jagu vähem üksikisiku tulumaksu. Selle asemel et maksulaekumine kasvaks seitse-kaheksa protsenti nagu eelnevatel kuudel, see samavõrra hoopis langes.

Kõige suurem oli tulumaksu laekumise langus Kadrina vallas: mulluse aprilli laekumisega võrreldes ligi 12 protsenti. Kadrina vallavanem Kairit Pihlak nentis, et niisugune maksulangus paneb muretsema, kuid miks see just Kadrinas kõige suurem oli, ei osanud ta öelda.

Vallavanema sõnul kõik valla suuremad ettevõtted töötavad ja tegelikult laekub suurem osa tulumaksust hoopis ettevõtetelt, kus ametis kuni viis Kadrina valla inimest. Pihlak märkis, et oma osa maksutulude languses on kindlasti sellel, et osa ettevõtteid on kriisi ajal läinud üle neljapäevalisele töönädalale.

“Aga päris palju meie valla inimesi käib tööl mujal, nii Rakveres kui ka Tallinnas, ning meie tulubaasi mõjutab ka sealsete ettevõtete olukord,” lausus Kadrina vallavanem. Kairit Pihlak rääkis, et vallajuhid on allasutuste esindajatega juba nõu pidanud ning koostanud esialgse kokkuhoiukava. “Mõtleme pingsalt negatiivse lisaeelarve peale, aga kärped tulevad ilmselt mitmes järgus ja tõetund saabub omavalitsuste jaoks alles sügisel,” ütles ta.

Sama meelt oli ka Lääne-Virumaal kõige väiksema ehk neljaprotsendilise tulumaksu laekumise langusega Väike-Maarja valla eesotsas olev Indrek Kesküla, kelle sõnul oskavad omavalitsusjuhid eelarve olukorrale adekvaatse hinnangu anda ilmselt septembris.

"Eelarve koostamise ajal oli juba näha märke, et läheb raskeks."

Indrek Kesküla, Väike-Maarja vallavanem

Väike-Maarja valla teistest maakonna omavalitsustest märksa väiksemat maksulaekumise langust kommenteerides tõi vallavanem esile kirju ettevõtlussektori. “See ilmselt loeb, meil ei ole majanduses konkreetseid sambaid,” märkis ta.

Praeguse seisuga olukord Väike-Maarja jaoks veel eriti õnnetu pole, sest Indrek Kesküla kinnitusel tehti tänavune eelarve väga konservatiivne. “Eelarve koostamise ajal oli juba näha märke, et läheb raskeks,” lausus vallavanem.

Aprillis kaotas Väike-Maarja vald saamata jäänud tulumaksu näol umbes 40 000 eurot: tulumaksu laekumine langes 14 000 euro võrra, selle asemel, et analoogselt aasta alguskuudega umbes 25 000 euro võrra tõusta.

Rakvere linnal jäi samasuguse matemaatika kohaselt aprillis saamata umbes 140 000 eurot: laekumine langes 66 000 euro võrra, selmet 75 000 euro võrra tõusta. Rakvere linnapea Triin Varek avaldas kartust, et langusnumbrid muutuvad järgmistel kuudel veelgi suuremaks.

Ka Rakveres tegeldakse aktiivselt lisaeelarve koostamisega, kuid kas see tuleb negatiivne või mitte, ei osanud linnapea veel öelda. “Riigilt saame toetust investeeringuteks, kavandatud üritusi on ära jäänud,” nimetas ta mõned eelarve tuluallikad.

Kui Väike-Maarja ja Kadrina langusprotsendid kõrvale jätta, siis maakonna ülejäänud omavalitsustes oli mulluse aprilli laekumisega kõrvutades kukkumise suurus enam-vähem ühesugune: Haljalas 8,1, Rakvere linnas 7,6, Rakvere vallas 7,4, Tapal 9,2, Vinnis 9,6 ja Viru-Nigulas 7,3 protsenti.

Et nii Viru-Nigula kui ka Haljala vallas olid suured koondamised, on seal järgmistel kuudel maksulaekumise langus tõenäoliselt suurem.

Ja kui pidevalt on maksulaekumistest rääkides olnud murekohaks, et Lääne-Virumaal on kasv olnud Eesti keskmisest madalam, siis nüüd pakub pisukest lohutust tõik, et ka langus on olnud pigem väiksem kui Eestis keskmiselt.

Seotud lood
07.05.2020 09.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto