Suvi ja viirused

Ruth Kalda. Foto: Tartu Ülikool

Tavapäraselt oleme harjunud sellega, et suvi ja viirused ei kuulu omavahel kokku. Statistika näitab, et ülemiste hingamisteede viirushaigustega satutakse perearsti juurde suvel umbes kümme korda vähem kui sügistalvisel ajal. Sel aastal tuli kevad koroonaviiruse leviku tõttu teisiti ja ilmselt on tavapärasest erinev ka suvi: me peame koroonaviirusega arvestama suvisel ajalgi. Ilmekas tõestus sellele on terviseameti igapäevane nakatumiste statistika, mis näitab, et viirus ei ole Eestist kadunud ning ootamatuid haiguspuhanguid võib siin ja seal ette tulla.

Eriolukorra ajal olid reeglid inimestele väga selged – nohu või kerge köhaga jäädi koju ning vähendati oluliselt lähikontakte.

Nüüd, mil eriolukord on läbi, peaksid kehtima samad põhimõtted: ka tagasihoidlike haigustunnustega ära mine tööle, peole ega üldse teiste inimeste sekka. Viirus passib seda võimalikku hetke, et nakkuda ühelt inimeselt teisele. See ongi tema elu eesmärk: nakatada võimalikult palju inimesi. Koroonaviirusel õnnestub see veel eriti hästi ja kiiresti. Kui tundub, et lihtne nohu ja köha pole põhjus paariks nädalaks koju jäämiseks, siis on õigem kindluse mõttes teha koroonaviiruse test.