Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: kui kett külasse ei ulatu

2 min lugemist
Virumaa Teataja. FOTO: Meelis Meilbaum

Palaval suvepäeval läbi Eesti sõites ei saa enam arvestada sellega, et kohe tuleb üks kena küla, kust on võimalik järgmine pudel jahutavat mullivett või kosutav jäätis osta. Pigem loodab sõitja märke jälgides mõne bensuka peale. Eks saab ka tanklast piimapaki ja leivapätsi ostetud, kuid emotsioon pole sama, mis poes käies.

Seda rõõmustavam on kuulda, et mõnes väikeses külas poodi mitte ei suleta, vaid see taasavatakse. Kiltsis üks hakkaja inimene julge sammu – poepidamise – ette võttiski.

Külapoodi on peetud kogukonnatunde alussambaks. Eestlane ei lähe ju naljalt naabrile, ammugi mitte asula kaugema otsa inimesele külla, kui asja pole. Võib juhtuda, et leti kõrval või poe ees jutustamisest sünnivad ideed ja vabamas õhkkonnas saab läbi arutatud mõnigi probleem. See on koht, kuhu külauudised kokku jooksevad.

Külapoe püsima jäämine sõltub ennekõike kogukonnast – kas ja kui palju on nad nõus raha kohalikku poodi jätma.

See aga omakorda sõltub poes pakutavast kaubavalikust ja ka hindadest. Esialgu käiakse muidugi uudishimust vaatamas, ent kas ostjaid ka pikemas perspektiivis jätkub, on iseasi. Kui kohalikku poodi pole pikka aega olnud, on inimestel tekkinud harjumus käia ostlemas kusagil mujal.

See on koht, kuhu külauudised kokku jooksevad.

Kas nüüd on aeg küps kogukonnapoodide tekkeks? Jah, kuid see on eelkõige äri, milles keegi peab varustama, müüma ja korraldama nii palgad kui ka sobilikud ruumid.

Praegu toimetavad paljudes keskmise rahvaarvuga asulates ketipoed. See on kahtlemata tänuväärne, sest kogu aeg linnapoodi toidukraami järele ei sõida. Paraku läheb kaotsi omapära.

Kena, kui kogukonnas leidub ettevõtlikke inimesi. Idülliliselt võib ju unistada, et poekesest võiks kujuneda kohaliku kauba müügipunkt, kust saab soetada mune, köögivilju, värsket liha-kala – olenevalt piirkonna iseärasustest.

Miks mitte müüa turistidele suunatud meeneid ja postkaarte, millele trükitud paiga maalilised vaated või vaatamisväärsused, anda poele lisaväärtus väikese kohvikunurgaga, kaubelda lisaks lillede või käsitööga.

Sel juhul on külapoe käive tänu juhuslikele möödujatele, kes jäätist tulevad otsima, kindlasti kopsakam.

Seotud lood
17.06.2020 19.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto