Marko Pomerants valiti Rahvusvahelise Turbamaade Ühingu presidendiks
18. juuni 2020, 14:29
Marko Pomerants valiti järgmiseks neljaks aastaks Rahvusvahelise Turbamaade Ühingu (International Peatland Society) presidendiks. Lisaks presidendile on organisatsioonil kaks asepresidenti. IPS-i esimeseks asepresidendiks osutus valituks hollandlane Guus van Berckel ja teiseks asepresidendiks professor Jack Reiley Nottinghami ülikoolist Inglismaalt.
IPS asutati 1968. aastal Kanadas Quebecis. Praegu asub IPS-i sekretariaat Soomes Jyväskyläs. Ühingu liikmeskonna moodustab 1383 üksikisikut ja 230 ettevõtet või organisatsiooni 42 riigist.
Marko Pomerants ei plaani Rakverest Moonakülast Jyvaskylässe ümber asuda, vaid kavatseb jätkata kõiki oma seniseid tegevusi ja lisaks juhtida IPS-i. "See saab võimalikuks tänu veelgi paremale aja planeerimisele ning keskendumisele suurele pildile, natuke vähemale igapäevaste ettevõtlustundide arvule ning juhtimisrutiinide loomisele. Viimasest tuleb alustadagi. Muidugi peab turbainimestel olema õigus suvepuhkusele, kuid siis peab looma tihedamad suhted riiklike komiteede, komisjonide ja eksperdirühmadega," kõneles Pomerants.
Praegu peaks kogu maailma turbaeliit olema kogunenud Tallinnasse Alexela kontserdimajja Rahvusvahelise Turbamaade Ühingu kongressile, aga koroonaviiruse laialdane levik tegi oma korrektiivid. Pomerants juhib presidendina juhatuse esimest istungit Moonakülast oma eramu ärklitoast.
Rahvusvaheline Turbamaade Ühing on üksikisikute, ettevõtete ja teiste institutsionaalsete liikmete organisatsioon, mis on pühendunud turbaalade ja turba vastutustundlikule majandamisele ja arukale kasutamisele. IPS-i visiooniks on olla juhtiv rahvusvaheline organisatsioon, mis edendab turbaalade ja turba vastutustundlikku majandamist ning mõistlikku kasutamist.
Ühingut juhitakse juhatuse kaudu, kuhu eestlastest kuulub veel Erki Niitlaan.
Ühingu missiooniks on teenindada kõiki turbaalade ja turbaga seotud inimesi teadmiste ja kogemuste edendamise, kogumise, vahetamise ja edastamise kaudu üritustel ja projektides. Lisaks turba vastutustundlikule kasutusele on teisi võtmeküsimusi, nagu kliimamuutused, bioloogiline mitmekesisus ja selle taastamise vajadus.