Repliik: rohkem tolerantsust

Eva Klaas. Foto: Arvet Mägi

Hiljuti kohtasin rongis juhututtavat, kes muutus tumedanahalisi sõidukaaslasi nähes sõjakaks, õnneks küll vaid sõnades. Ta oli arvamusel, et need on kindlasti pagulased, mingu kodumaale tagasi. Järgnesid vaenulikud mõtted negriidse rassi kohta üldiselt.

Kuna elan Tapal ja olin ka rongi sisenenud koos kõnealuste noorte meestega, polnud mul kahtlust – need on erariietes sõdurid NATO liitlasvägedest. See polegi tähtis, rassism on taunitav.

Vestluskaaslase maailmavaadet ma muuta ei suutnud, küll aga tundsin uhkust oma kodulinna elanike üle. Et Tapal teenivad NATO sõdurid eri riikidest, on välismaalased, sealhulgas tumeda-nahalised, linnapildis igapäevane nähtus. Ka linna enda elanikkond on mitmerahvuseline. Pole kuulnud mingitest vaenamistest ei rahvuse, rassi ega päritoluriigi pinnalt.